Putin on valmis võtma riski Euroopa ründamiseks, sest ta usub, et Euroopa on järgnevate aastatega üksnes tugevnemas.
Foto: Reuters/Scanpix
Ühestki hinnast seda ei näe, kuid Lähis-Ida naftaeksport on tõusnud kõrgeimale tasemele alates USA-Iraani sõja algusest enam kui pool aastat tagasi. Tõsi, veel kolmandik on sõja-eelsest tasemest puudu ning kõige suurem mure polegi toornafta, vaid rafineeritud kütustega, millest jõuab turule kõigest pool sõja-eelsest tasemest.
Küsimus, kas Donald Trump on tõesti valmis lühiajalise poliitprofiidi nimel peatama diislikütuse ekspordi, tekitab üha tõsisemat peavalu nii Ladina-Ameerikas, mis on USA kütuse suurim ostja, kui ka Euroopas, mis tarnib iga kuu 10 miljonit barrelit Ühendriikide diislikütust ja petrooleumi.
Kuklas tuksuva valuna ootab aga küsimus Euroopa julgeolekust. Juba mitu nädalat keerleb eri pealinnades dokumente sellest, kuidas Venemaa valmistub rünnakuks mõne NATO liikmesriigi suhtes. Vaidlus paistab olevat seejuures rohkem küsimuse üle “millal”, mitte “kas üldse”.
Viimase 7 päeva olulisemad uudised
Briti politsei reageeris pühapäeva varahommikul terroriohule Lääne-Inglismaal Fairfordi õhuväebaasis, mida kasutavad USA strateegilised pommitajad sõjas Iraaniga. Lennuvälja lähistel vahistati viis meest, kes said hiljem kautsjoni vastu vabaks. Hiljem vahistasid võimud terrorikahtlusega ka ühe Briti-Iraani topeltkodaniku, misjärel teatas riigi peaminister Andy Burnham, et on alust kahtlustada Iraani režiimi vandenõu. Sama väitis varem ka USA, Iraan seevastu lükkas süüdistuse kategooriliselt tagasi.
USA president Donald Trump võttis hiinlased suurejooneliselt vastu, kuid ei ole selle eest suurt midagi vastu saanud, ütles Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik kahe suurliidri kohtumist analüüsides.
Euroopa juhtide hoiatused ja meediakajastus võivad jätta Venemaa ohust suurema mulje, kui Putini tegelik võimekus õigustab, ütles New Yorgist ÜRO peaassambleed kajastav Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.