Neinar Seli – narr või ront?

Tallinna Sadama juhatuse liige ja süüdistatu erakonnakaaslane Allan Kiil rääkis kohtus, et kui Seli hääletamistulemuse välja kuulutas, järgnes saalis naer. Sama riigifirma nõukogu liige Kalev Lillo, kes on ka reformierakondlane, tunnistas, et ka talle tegi nalja, kuidas nõukogu esimees ei oska arvutada: „Vaatasime otsa üksteisele ja naersime ega saanud aru, mis toimub.“

Siin oleks võinud saabuda selgus. Aga seda ei tulnud, sest ei tuntud huvi, miks nõukogu esimees valesti arvutab: läks tal sassi, tegi ta hoopis nalja või siiski hääletas. Tunnistustele tuginedes mindi rahumeeli uue päevakorrapunkti juurde.

Võib ju öelda, et tegijatel juhtub ja eksimusi tuleb ikka ette. Kahtluse tekitab see, et selline segadus tekkis just siis, kui olümpiakomiteele plaaniti eraldada läbi aegade suurim summa ning toonast nõukogu esimeest süüdistatakse korruptsioonikuriteos.

Kuuldud tunnistused panevad kohtuprotsessi jälgijaid arusaamatusest kulme kergitama või naerust turtsuma. Piinlik on kuulata, kuidas suured mehed kohtusaalis keerutavad suutmata asjakohaseid vastuseid anda. Mõnikord on tunnistajate jutt läinud nii naeruväärseks, et riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on korduvalt pärinud nende haridustaseme järele.

Vaevalt on asi hariduses. Teatud tunnistajate puhul segab tõenäoliselt asjadest arusaamist erakondlik kuuluvus või seotus, samuti kartus kaotada oma positsioon. Tõenäoliselt ei oleks olukord märkimisväärselt teistsugune, kui süüdistatu pingis istuks mõne teise erakonna liige või lihtsalt väga mõjuvõimas persoon.

Kõigele lisaks on Seli kriminaalasjas antud tunnistused vasturääkivad. Seega on selge, et keegi valetab.