Järsk hinnatõus ajab kütust vahetama

Avalikkuses palju tähelepanu pälvinud majutusasutuste käibemaksutõusu tõus varjutas raske kütteõli aktsiisi tõusu, mis võeti Riigikogus vastu sama maksumuudatuste paketiga. See suure mõjuga otsus puudutab hinnanguliselt ligi 500 tootmisüksust ja tuhandeid soojuse tarbijaid üle Eesti.

Neljakordne tõus ootab ees

Alates 1. jaanuarist tõuseb raskekütteõli aktsiis ligi neli korda, 15 eurolt 57 eurole tonni kohta, mis suurendab järsult kulusid soojuse tootmisele. Mitmetele ettevõtetele ja kaugkütteklientidele üle Eesti tähendab see ligi 10%-list soojuse hinnatõusu. Kindlasti mõjutab muutus oluliselt ka tootmisettevõtete konkurentsivõimet, kelle energiatootmine põhineb põlevkiviõlil.

Kuigi põlevkiviõli kasutatakse palju soojuse tipukoormuste katmisel, on Eestis palju katlamaju, milles põlevkiviõli on baaskütuseks. Põlevkivikütteõlist toodetakse aastas rohkem kui 500 GWh soojust.

Aktsiisi järsk tõus sunnib paljusid tootmisettevõtteid ja soojuse tootjaid otsima alternatiivseid lahendusi ning hinnatõusu vältimiseks on paratamatu kütuse vahetamine. Täna on peamine alternatiiv biokütus, mille keskmine hind oli eelmisel aastal 14 eurot megavatt-tunni kohta. See on kordades soodsam kui põlevkiviõlil.

Praegu mõistlik aeg uuenemiseks

Paljud põlevkiviõli tarbivad soojuse tootmised Eestis on ka vananenud ja ebaefektiivsed, seega on nii koduomanike, kaugkütjate kui ka ettevõtete jaoks kütusehinna tõusu valguses mõistllik energiatootmise uuendamine.