Ärge maksustage vara!

Majandusideoloogiliselt on kapitalistlikus süsteemis lõppeesmärk vara kasvatada, tulu teenimine on selle vahend. Kui hakkame maksustama eesmärgi saavutamist, teeme põhimõttelise vea. 

Ettevõtluses ja ka üksikisikute individuaalses majandamises on tulu teenimine isiku panustamist, energiat, otsustamist ja riskivõtmist tulvil protsess. Osal õnnestub see paremini, osal halvemini. Selle protsessi kõik osad on juba maksusüsteemi objektid (tööjõud, energia, seadmed, kinnisvara jne). Kui lisaks protsessi elementidele maksustame ka lõpptulemuse, on see mitte kapitalistlik, vaid kommunistlik maailmavaade, mis seisneb ühiskonna tasa­lülitamises. 

Raivo Vare mõttearendus maksustada vara ehk juba saavutatud jõukust on kapitalistliku majandamise seisukohalt põhimõtteliselt väär. Tegelik olukord on 180 kraadi vastupidine: just vara maksustamine pärsib saavutusvajadust. Lisaks peaksime analüüsima, ­kellele kuuluvat ja millist vara (teoreetiliselt) võiks maksustada. 

Kui rääkida eraisikutest, siis Eestis kuulub pretsedenditu osa elamufondist eraisikutele, kellest enamik on pensionärid ja endale elamispinna laenuga soetanud pered. Nende kinnisvara alase nn ­jõukuse maksustamine kõne alla ei tule. Autosid maksustatakse käibemaksuga auto ostmisel ning aktsiisi ja käibemaksuga kütuse ostmisel. Kolmanda elemendi ­lisamine sinna ei oma mingit õigustust, kuna nii ettevõtete kui ka üksikisikute kulubaas sel juhul kasvaks.

Pärandi maksustamine on sotsiaalselt üks kõige ebaõiglasem maks üldse, sellel ei tahaks pikemalt peatuda. Kontodel olev raha ja väärtpaberid on klassikaline vara, ka selle maksustamist on raske ette kujutada. Kui hakkame maksustama kinnisvara üldisemalt, siis tuleb silmas pidada, et kinnisvaraga seotud kulud on ettevõtluskulude oluline komponent. Kas kujutate ette, et maksustame uue määraga näiteks kaubandusliku kinnisvara, büroohooned, pelletitehased, elektrijaamad, tuule­pargid jne?

Viimases hädas on vara ­maksustamise apologeedid maailmas pöördunud koguni vallasvara maksustamise teele, maksustades näiteks televiisorite omamise (nt Soome). Usun siiski, et Eesti tingimustes muutuks selliste ideede väljakäimine pigem musta huumori objektiks.