Kultuur paneb majanduse kasvama

Rahvuskultuuri säilitamine on oluline, kuid lisaks sellele vajab Eesti rohkem laiadele massidele sobilikke kultuuriüritusi. Eestis on juba tegelikult mitu edukat rahvusvahelist kultuuriüritust, mida külastavad tuhanded turistid, kuid peale laulupeo ei ole ühtegi piisavalt suurt rahvakultuuriüritust, mis oleks rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline ja turistidele atraktiivne. Suurte masside vajaduste rahuldamisele keskenduvad kultuuriüritused toovad riigile rohkem kasu ja tuntust kui spetsiifilisemad ettevõtmised.

Riik peaks kultuurisündmuse toetamist käsitlema investeeringuna. Omavalitsusjuhid on juba jõudnud järeldusele, et suure osalejate arvuga üritused toovad linna rohkem inimesi ja seeläbi rohkem tulu. Nüüd peaks see mõtteviis jõudma ka riiklikule tasandile ning tooma kultuuriministeeriumi eelarvesse lisavahendeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab kultuuriüritusi turismi arendamise eesmärgil ELi raha abiga, kuid jagab peamiselt vahendeid välisturunduseks. Enne välisturundamist on aga vaja tegeleda sisuga – et oleks, mida toetada. Loodetavasti õnnestub kultuuriministeeriumil ning majandus- ja lommunikatsiooniministeeriumil ühiselt see lünk täita. Üle tuleb vaadata praegused rahastamispõhimõtted, mis toetavad pigem väikese rahvusvahelise potentsiaali ja piiratud tingimustes tegutsevaid (rahvus)kultuuriüritusi, ning toetada nende kõrval ka teisi.

Riigile võiks abiks olla alustavatele investoritele antav soovitus – alustada saab ka väikesest summast. Valitsus peaks taas kaaluma kultuuriürituste käibemaksumäära langetamist. Tänased üritustele jagatavad riigieelarvelised toetused lähevad suures osas maksude tasumiseks, kuid käibemaksumäära langetamisest võidab korraldaja, kes saab rohkem panustada sisu kvaliteeti, ning samuti riik, kes võimaldab korraldajal läbi viia parem üritus ning seeläbi meelitada kohale rohkem külastajaid, kes tarbivad koha peal teenuseid. Esialgne n-ö kaotus riigieelarves tuleb tagasi nii otseselt suurenenud publiku makstud piletihinna käibemaksust kui ka kaudselt: ettevõtete makstud maksudena.

Käibemaksumäär alla

Riigi investeering kultuuriüritusse tasub end igal juhul ära. Kuivõrd Eesti muusikaelu kohta pikem statistika puudub, siis kasutan statistikaameti avaldatud andmeid aastatest 2005 ja 2014 keskmise Eesti kontserdi parameetrite kohta: keskmisel Eesti kontserdil osaleb 250 inimest (2014), keskmise Eesti kontserdi piletitulu on 1400 eurot (2005) (keskmine piletihind 5,6€). Oletame, et ürituse eelarve koosneb kolmest võrdsest komponendist: piletitulu (33,3%), avaliku sektori toetus (33,3%) ja erasektori toetus (33,3%). Seega on ürituse eelarve kokku 1400x3 ehk 4200€.

Praegu kehtiva käibemaksumäära alusel tasub korraldaja riigile 234€ käibemaksu piletite pealt, kontserdi korraldamiseks vajaminevate teenuste pealt tasuvad teenuseosutajad käibemaksu 700€ ja teadmata summa tööjõumakse. Piirkonna turismitulu on (EAS hindab turismituluks 23,5€ ühe Eesti siseturisti pealt päevas ja seda eeldusel, et kõik külastajad on siseturistid) 5875€, mille saavad endale piirkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kes eelduste kohaselt tasuvad ka oma teenuse osutamisel 20% käibemaksu riigile ehk riigile laekub seega 979€ käibemaksu ja teadmata summa tööjõumakse.

Seega on riigi otsene ja kaudne käibemaksutulu ühe keskmise Eesti kontserdi puhul 1913€.