Samal ajal majandus on asunud kasvama, hoolimata valitsuse „jõupingutustest“. Ettevõtjad usuvad, et kasvuks on vaja soodsaid arenguid välises majanduskeskkonnas, eeskätt põhilistel eksporditurgudel – see aga ei sõltu valitsuse tegevusest. Ettevõtjad usuvad, et nende jaoks on siseriiklikult kõige olulisem stabiilsus – seadused ja reeglid; ja et neid usaldatakse ning koheldakse võrdselt teistega. See sõltub paljuski valitsejatest.
Muutused ei lahenda midagi
Praegune koalitsioon tuli suuresti võimule muutuste lubadusega. Nüüdseks on selgunud, et muutused iseenesest ei lahenda midagi. On asju, kus targad muutused võivad tuua positiivseid arenguid, aga on ka kindlasti valdkondi, kus igasugused muutused on pigem kahjulikud, rääkimata kiirustatult ja läbi rääkimata välja pakututest.
On tervitatav, et majanduskeskkonnale kõige kahjulikumad maksukeskkonna muudatused on (vist) selleks korraks peatatud – ainult tänu IRL uue esimehe initsiatiivile. Ehk jällegi – tänu poliitilisele diilile, mitte tervele mõistusele. Samas kui uus ja poliitiliste reaaliatega rikkumata rahandusminister pakkus koalitsioonile välja ilmselt kõige mõistlikuma ja lihtsamini realiseeritava käibemaksu marginaalse tõstmise mõtte, siis oli reaktsioon ühene – seda me ei tee! Miks?
Lõppude lõpuks on poliitiline valik lihtne: kas usaldame ettevõtlust, laseme kõigepealt majanduse ja maksutulu kasvama ja kasutame viimast ühiste probleemide lahendamiseks või…