- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,56%7 507,9
- DOW 30−0,35%52 208,36
- Nasdaq −1,05%24 986,8
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,56%7 507,9
- DOW 30−0,35%52 208,36
- Nasdaq −1,05%24 986,8
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milleks võtta kallim ja viletsam?
E-teenuste hajus pakkumine on kodanikele ja riigile kõige kasulikum variant, leiab RIA asejuht Andrus Kaarelson.
Tuleval aastal tähistab riigiportaal eesti.ee oma 15. sünnipäeva. Selle aja jooksul on portaal ainukesena pakkunud inimestele ühest kohast infot riigiga seonduvate õiguste ja kohustuste kohta ning suunanud e-teenustesse.
Üle 40 miljoni külastuse ning ligi pool miljonit kasutajat aastas tõestab seda, et riigiportaal ei hingitse. Vastupidi. Eesti.ee areneb pidevalt edasi. Arenduse lõppeesmärk on muuta portaal selliseks, et kõiki e-teenuseid saab tulevikus kasutada vaid ühekordse sisselogimisega.
Eesti riigi info koondamine ühte portaali täidab eesmärki säästa inimeste aega. Portaal eesti.ee hoolitseb selle eest, et info oleks hästi leitav, sisu ajakohane ning viited e-teenustele ja asutuste veebidele toimivad. Riigiportaal ei halda ega arenda asutuste e-teenuseid ega kodulehti, seda teevad ja peavadki tegema teenuseomanikud ise.
Avaliku sektori iga asutus peab oma veebis näitama, milliseid teenuseid ta osutab – eesti.ee näitab sündmusepõhiselt ja lihtsas keeles, millised asutused küsimuste lahendamiseks kaasa aitavad.
E-teenuste üks portaal ei ole mõistlik
Kui e-teenused oleksid kõik ühes portaalis, tähendaks see riigile oluliselt suuremat rahakulu ning kannataks pakutavate e-teenuste kvaliteet. Tekiks vahelüli ehk täiendav keskne asutus, mida tuleks riigieelarvest üleval pidada. Selle asutusega tuleks kõigil teenusepakkujatel läbi rääkida kõik planeeritavad arendused. Seetõttu pikeneks e-teenuste arendamise aeg ning need jõuaksid Eesti inimeseni hilinemisega.
Ühte teenust saab teenusepakkuja osutada mitmes kanalis, näiteks e-teenusena või asutuse teenindusbüroos. Kui teenuse pakkumise alused ehk õigusaktid muutuvad, siis tuleb muudatused sisse viia teenusepakkumise kõikides kanalites. Seda ei saa teha nn tsentraalne e-teenuse haldaja, vaid ikka asutus ise. Seega saab iga teenust pakkuv asutus osutada teenust inimesele sobivas kanalis ning tagab teenuse kasutajasõbralikkuse, ajakohasuse ja toimivuse.
Lisaks on teenuste hajus haldamine ka turvalisem, sest pole võimalik halvata üheaegselt kõiki riigi e-teenuseid (nt küberrünnaku või tehnilise rikke korral).
Ka tihti eeskujuks toodav Suurbritannia portaal gov.uk ei paku keskselt kõiki teenuseid ning piirkondlike erinevuste korral suunab teenuste kasutajad teistesse infoportaalidesse. Veelgi enam, mitmed teenused koosnevad pelgalt allalaaditavast pdf-failist ja juhistest, kuhu see täidetuna füüsiliselt kohale viia või postiga saata.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele