Eesti otsib korruptsioonivaba linna

Pärnu. Meenuvad reformierakondlasest juhi Toomas Kivimägi odavad Volvo- ja imelikud maatehingud.

Keila. Haapsalu. Jõhvi. Viljandi. Paide. Kus rohkem, kus vähem, kuid igal pool toovad kohalikud elanikud ja ettevõtjad näiteid linnajuhtide ametipositsiooni ärakasutamistest. Äsjastel valimistel hääletati korruptiivsete käesidemetega poliitikud suures enamuses tagasi.

Kuidas asjale lõpp teha?

28 aastat Eesti avatumaks muutmisele kaasa aidanud Äripäeva toimetuse meelest on selle kurbloolise ringmängu aeglustamiseks siiski mõned viisid.

Esiteks on ülioluline (kohaliku) sõltumatu ajakirjanduse püsimine Eestis, kes tooks edaspidigi välja poliitikute kuritarvitusi. Ärge uskuge kohalike poliitikute jutte linna või valla eelarvel püsiva ajakirjanduse sõltumatusest.

Teiseks on kindlasti e-omavalitsused ja omavalitsusteülene ning veebis inimestele ligipääsetav hangete ja registrite süsteem. Meil oli pikalt jutuks füüsiline haldusreform, nüüd edasi oleks aeg tegevuspõhise riigihaldusreformi käes, kus omavalitsused kattuvaid tegevusi omavahel koordineerivad.

Toimetus toetab õiguskantsleri ettepanekut luua regulatsioon, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise, ja välistada süüdi mõistetu mis tahes vormis töine suhe kohaliku omavalitsusega ajal, mil tema karistus kehtib. Pluss kaotada ära olukord, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub sellise kohaliku omavalitsuse osalusega ühingu juhtide sekka, mille üle ta volikogu liikmena peaks teostama järelevalvet.Euroopaliku mõõtmena ja teatud lohutusena aga olgu siinkohal ära toodud ­Euroopa Kontrollikoja eilne pressiteade. Nimelt leiab 60 % eurooplastest, et korruptsioon on “ELi institutsioonides oluline probleem”. Veel mõni aasta tagasi arvas nii 44% eurooplastest.Loodetavasti jääme ikka ka edaspidi korruptsiooni probleemiks pidama, mitte sellega leppima.