Hiiliv maksutõus on lubamatu

Vaatamata jõudsale maksutulu kasvule otsitakse võimalusi, kuidas inimestelt veelgi enam raha kätte saada. Maksumäärade tõstmise ja uute kehtestamise põhjendused on naeruväärsed. Tervise eest hoolimist, nagu alkoholiaktsiisi ja suhkrumaksu puhul, ei tasu maksude tõstmisel põhjenduseks tuua. Maksude tõstmise eesmärk on koguda suuremaid makse.

Olen jälginud maksude tõstmiste ja kehtestamiste põhjendamisi. Piinlik hakkab. Kas kodanikke tõesti peetakse nii rumalateks, et kondi viskamisest piisab, et nende rahakoti kallale minna. Kui on maksulaekumisi vaja kasvatada, siis tuleb seda ka välja öelda. Inimeste tervise eest hoolitsemine jäägu tervishoiuvaldkonna pärusmaaks.

Oleme tarbimismaksude kogumise poolest eurotsoonis ühed agaramad. Käibemaksumäär on eurotsooni keskmine, kuid teiste riikide erandid teevad meist suuremad maksukogujad. Eurotsooni keskmine käibemaks toiduainetele ei ületa 10 protsendi taset, meie kogume 20 protsenti. Tervise seisukohast lähtudes tuleks toiduainete käibemaksu langetada, kuna soodsamad hinnad tagaksid mitmekülgsema ja taskaalustatuma toidulaua. 

Kui maksulaekumine suureneb üldisest tulubaasist kiiremini, siis peab maksukoormus kasvama. Oponeerijad väidavad, et maksukoormuse indikaatori järgi on eestlaste maksukoormus mõõdukas. Tegemist on pooltõega. Indikaator on vaid üks näitajatest ning see ei kajasta varjatud maksusid. Tulumaksumäära langetamise varjus töötuskindkustusmaksu kehtestamine kasvatas eestlaste maksukoormust. Statistika seda ei kajasta. Töötuskindlustusmaks ei paigutu raamatupidamislikult maksureale. Ka erasektorile kohustuseks tehtud osaline haigusrahade maksmine kasvatas maksukoormust. Riigilõivude kulupõhisest kõrgem tase on maks, mida maksukoormuse indikaator ei sisalda. 

Valed eesmärgid

Maksutulu kasvatamine ei tohi eesmärk olla. Selle asemel tuleks panustada efektiivsusele ja maksuraha otstarbekamale kasutamisele. Maksumäärade tõstmistele põhjenduste leidmise asemel tuleks mõelda, kuidas inimeste maksukoormust langetada.