Kas ruumide halb sisekliima võib tappa?

Selles, et sisekliima mõjud on tõsised, peaksid meid veenma Soome näited. Soome teadlaste uuringus on näidanud, et niisked ja hallitanud kodud on paljudel juhtudel laste astma väljakujunemise põhjuseks. Professor Kari Reijula juhitud komisjon leidis, et reostusest ja niiskusest tekkinud hallituse mõjuga on kokku puutunud iga seitsmes soomlane. Pole põhjust arvata, et Eestis oleks sisekliima olukord parem kui põhjanaabritel.

Ilmselgelt on kehv sisekliima inimtegevuse otsene tagajärg, mille peale hoonete projekteerimisel ja ehitamisel meie riigis sageli ei mõelda. Ometi on meetmeid, mida rakendada hoonete niiskuse ja siseõhu kvaliteedi arvestamisel. Optimaalse siseõhu kvaliteedi loomine peab alguse saama juba projekteerimise protsessis.

Oleme välja pakkunud Eesti jaoks mõeldud jätkusuutliku olelusringi hindamise protsessi, mis arvestab siinsete oludega. Selle koostamise põhjuseks oli asjaolu, et meie ehitus-, energia- ning kinnisvaraarendusturul on rahvusvahelised sertifikaadid vähem levinud kui mitmel pool Euroopas. 

Pole kahtlust, et elu- ja tööruumide sisekliima nõudeid hakatakse järgima ja kontrollima aasta-aastalt järjest enam, mistõttu tuleks juba eelnevalt kõiki ahitektuurilisi ja tehnilisi eeltingimusi arvestada, vältimaks hilisemaid kulutusi ja kahjusid kasutaja tervisele.