• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,16%58 951,88
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,16%58 951,88
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
E-tulumaks võimaldaks maksustada tööjõudu vähem, muuta maksusüsteemi selgemaks ja pettused raskemaks; tõsta töötajate teadlikkust palgakuludest, tooks efektiivsema riigi ning muudaks maksukorralduse sobivaks digiajastule, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud artiklis.
Kristjan Oad
  • Kristjan Oad
  • Foto: Erakogu
Eestis kehtivad praegu eraldi maksuna sotsiaalmaks, eraisiku tulumaks, töötuskindlustus- ja pensionimakse. Sotsiaalmaksu ja osa töötuskindlustusmaksest maksab tööandja (maksude määr on palgafondi ja brutopalga vahe), tulumaksu, pensionimakse ja teise osa töötuskindlustusmaksest maksab formaalselt võttes töötaja (maksude määr on bruto- ja netopalga vahe). Päris elus maksab kõiki makse aga tööandja.
Tuhanded raamatupidajad teevad iga kuu rahandusministeeriumile rutiinseid ülekandeid ehk primitiivset tööd, mida võiks sama hästi teha masin. Kehtiva süsteemi juures kipuvad töötajad unustama, et nende brutopalk ei ole tööandja kogukulu. Samuti ei näe töötajad kunagi seda raha, mis nende palgast riigile makstakse. Nii on kerge tekkima arusaam, et tööandjad on koonerid, aga riigi raha tuleb seina seest, ja palgatöötajate hääled kipuvad minema vastutustundetutele nii-öelda tasuta asjade lubajatele.
Aina enam räägivad eri ilmavaatega analüütikud, et Eesti maksusüsteem on liigselt kaldu tööjõu maksustamise poole. Soovituse vastu maksustada töötamist vähem ja vara rohkem on aga kaalukas argument: kui tädi Maali elab pensionist Mustamäel, ent tal on ka Märjamaal maja, mida keegi üürida ega osta ei taha, kas Maali peab siis hakkama pensioni arvel maja eest varamaksu maksma? Tööjõudu tuleb vähem maksustada ja lahendus oleks mingisugune vara maksustamise viis, aga see peab olema nutikas.
Maksuteoreetiliselt on erinevad eraisiku tulust sõltuvad maksud mõeldud erinevate riigi ülesannete jaoks raha kogumiseks. Tulumaks on mõeldud riigi kulutuste katmiseks üldiselt, sotsiaalmaks peaks rahastama ravikindlustust ja pensione, töötuskindlustusmakse ja pensionimakse nimed kõnelevad iseenda eest. Faktiliselt koguneb raha aga ühte ja samasse riigieelarvesse.
Miks just Eesti?
On kujunenud küllalt lai poliitiline üksmeel, et riigieelarve kulupool tuleks põhjalikult üle vaadata – millele ja kui palju me üldse, sageli harjumusest, ühist raha eraldame. See oleks aluseks teadlikule ja põhimõttelisele otsustamisele, kuidas riigieelarvet tervikuna kasutada. Ühtlasi võiks teha ka riigieelarve tulupoole reformi.
Mõtteviis, et riigi mingisuguse kulurea tarvis peab olema eraldi maks, sündis e-panganduse ja digitaalse maksuameti eelsel ajal. Nüüd, kui tehnoloogia seda võimaldab, oleks aeg siduda maksuliigid ja riigieelarve kulud üksteise küljest lõplikult lahti ning laiendada riigieelarve universaalsuse põhimõte kogu riigieelarvele.
Maksusüsteemil, kus sotsiaalmaksu, tänasel kujul eraisiku tulumaksu, töötuskindlustusmakset ja pensionimakset asendaks e-tulumaks – kus „e-“ tähistab elektroonilist, automatiseeritud maksuarvestust ja -maksmist –, on mõned eeldused. Süsteem eeldab digitaliseeritud riigipidamise ja pangandusega ning suure kodanike, riigi ja pankade vahelise usaldusega ühiskonda. Seepärast seda kusagil mujal veel ära tehtud ei ole. Ja seetõttu on loomulik, et esimesena asendab arhailised maksuformaadid e-tulumaksuga just Eesti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.11.26, 11:00
TalTechi tudengid võtsid sihiks vesinikpaadiga maailma tippu jõuda
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele