Valitsus kujundagu Eesti visioon

Tööjõu maksude ja tööjõupuuduse leevendamine. Täna on Eestis töötajate saadavusega väga suured väljakutsed. Meil kaob igal aastal vananeva rahvastiku tõttu tööturult ca 5000 töötajat. Oleme jõudnud olukorda, kus vajalike inimeste puudus, nii spetsialisti kui ka oskustööliste tasandil, pidurdab ettevõtluse arengut ja pikas perspektiivis Eesti üldist konkurentsivõimet. Meil on puudu tuhandeid spetsialiste, kes peaksid Eestit viima järgmisesse ajajärku – uue generatsiooni õpetajad, teadlased, insenerid, IT-arendajad, teenuse- ja toodete disainerid jne. Kvaliteetse ja konkurentsivõimelise tööjõu sissetoomist tuleb lihtsustada. Mõõdik on selge SKP tõus per capita ja seda tempos, et jõuaksime Skandinaaviale 25 aastaga järgi ja sealt edasi hakkaksime neid edestama.

Bürokraatia ja valitsemiskulude vähendamine. Riigi arengut ei taga pikas perspektiivis mitte see, kui palju riik majandusse investeerib ja kui palju riik ise ettevõtlusega tegeleb, vaid see, milline on ettevõtluskeskkond. See peab olema avatud, läbipaistev ja bürokraatiavaba. Parim, mida riik saab ettevõtjate jaoks teha, on vähendada ettevõtlusega kaasnevat bürokraatiat. Võin tuua mitmeid näiteid sellest, kuidas ametnik vastab 30 päevase intervalliga, sest tal on see õigus ja ühtlasi kohustus vastata 30 päeva jooksul. Sul võib olla innovaatiline idee, aga see hääbub lõpuks asjaajamisse, sest ajad kaks-kolm aastat lubasid, mis pole suures pildis isegi olulised. Mõõdikuks valitsemiskulu per capita.

Eelarve tasakaalustamine ja konkurentsivõimeline maksukeskkond, mis tähendab, et heal ajal säästa, kehvemal ajal toeta. See peaks olema riigi rahanduse moto. Vastutustundlik oleks hoida joont, kui majandusel läheb hästi, siis riik tõmbab oma investeeringuid tagasi ja kui majandusel läheb kehvemini, siis riik toetab seda investeeringutega. Täna peaks riik investeerima eelkõige bürokraatiavabadusse, riigi digitaliseerimisse ja keskkonnahoidu. Mõõdikuks eelarve tasakaal.