Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anton Maljugin: peaasi on mitte paanitseda
Selleks, et kirjeldada, kuidas suhtuvad praegusesse majanduslangusesse meie ettevõtted, võiks tsiteerida ’Omar Khayyāmi: “Meelekindlusetud hukkuvad enneaegu”, kirjutab laevaehitusfirma LTH-Baas tegevjuht Anton Maljugin.
Majanduskriisides kogenud vanema põlvkonna ettevõtjad näevad musta stsenaariumit ja kutsuvad kiiresti palku kärpima ja koondama, kuid nooremad ettevõtjad on sellest suhtumisest häiritud.
Statistikaameti andmetel põhinev Infopanga analüüs näitab, et sarnaselt tänasega olid ka eelmises, 2008. aasta sügisel alanud majanduskriisis enam kannatanud sektorid ehitus, kaubandus, meelelahutus ja vaba aeg ning töötlev tööstus.
Kuigi töötukassa palgahüvitis on olnud ehk liigagi helde, tunnistas Haapsalu Uksetehase tegevjuht ja töötukassa nõukogu liige Ago Soomre, et see on aidanud tal ja tema töötajatel siiski rahulikumalt magada.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.