Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meelis Kitsing: saatan peidab end detailides
Riskikapitalifond võib tugevdada ökosüsteemi, kuid see sõltub valitsemismudelist, kirjutab EBSi professor Meelis Kitsing, kes alates 1. augustist asub sama kooli rektori ametisse.
Üks meie suuri probleeme on innovatsiooni soodustava keskkonna puudumine ning siinkohal ei piisa sellest, kui teadlased ning ettevõtjad veel rohkem pingutavad, kirjutab endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu vastuses kolme mehe ettepanekule
Riskikapitalile jah, kuid ülikoolide roll riskiinvestoritena vajab läbimõtlemist, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.
USA eraülikoolidega seotud edukate riskifondide kõrval on sadu, kui mitte tuhandeid, katsetusi, mis kahjuks pole vilja kandnud. Kuidas teha ülikoolides tarku investeerimisotsuseid, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.