• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
IT, juura ja majanduse erialadel võiks osa kulusid jääda tudengi kanda ning õppetasust saadav täiendav tulu suunata õppejõudude palkade tõstmiseks, kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ning Tartu Ülikooli nõukogu liige ja õppejõud Ants Nõmper.
Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper
  • Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper
  • Foto: Raul Mee
Eelmisel reedel toimus esinduslik konverents, kus arutati juuraõppe reformi. Ajendiks oli riigikohtu eestvedamisel tehtud analüüüs, kus tõdeti, et juristide õpetamine on jõudnud ummikseisu.
Saatsin konverentsile koos Soraineni ja Cobalti juhtivpartneritega toetusavalduse, sest reforme on vaja. Eelkõige on vaja tagasi pöörata tasuta kõrghariduse eksperiment ning luua selge karjäärimudel tippjuristiks saada tahtjatele.
Normaalset palka ei suudeta maksta
Üks murekoht on see, et kuigi juura õppijaid on palju, ei vasta suur osa neist tööturu nõudmistele. Esiteks võib juristiks ennast nimetada juba bakalaureuseõppe läbinu. Tegelikus elus ei saa selline inimene ebapiisavate erialaste teadmiste tõttu iseseisvalt juristina tööturul hakkama.
Teine probleem on, et ainult Tartu Ülikooli magistrikraad võimaldab praktikas tippjuristi karjääri ehk tegutsemist klassikalistel juuraelukutsetel. See ei tähenda, et teisi ülikoole pole vaja, vaid seda, et nende ülikoolide õiguse õppekava lõpetajad ei ole reeglina Eestis tööturul atraktiivsed. 2019. aasta algusest on saanud advokaadiks 4 Tallinna Ülikooli, 3 TalTechi ja 87 Tartu Ülikooli lõpetanut.
Kolmandaks tuleb arvestada, et osad sessioonõppes (mitte igapäevaselt, vaid töö kõrvalt õppides) õppivad tudengid ei olegi peamiseks eesmärgiks seadnud juristina töötamise, vaid õpivad õigust oma silmaringi laiendamiseks. Seetõttu võibki tunduda, et juristide kvaliteet on langenud.
Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida.
Ants Nõmper
Võimalikuks lahenduseks on ühtse juristieksami juurutamine pärast magistriõpingute lõppu. Selle edukas sooritamine avaks võimaluse juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval erialal töötamiseks. Praegune olukord, kus advokaadid, kohtunikud, notarid ja prokurörid ise täismahus oma kutsealale pürgijatele eksameid korraldavad, ei ole mõistlik ei eksamineerijate ega eksamineeritavate vaates.
Ühtse juristieksami edukas sooritamine annaks ka vastuse küsimusele, kes on ja kes ei ole Eestis jurist ning kes võib näiteks kohtus esindada. Ettevõtte juristidele juristieksami sooritamist ei pea kohustuseks tegema, sest ettevõtjate vajadused võivad olla väga erinevad.
Ära ei pea kaotama ka võimalust elukestva õppe raamides juurat õppida, kuid juristiks saaks ennast nimetada ainult juristieksami sooritanu. Sõltumata ülikoolist, kus ta õppis.
Osaliselt tasuline kõrgharidus ja ühtne juristieksam ei ole kumbki originaalsed ideed. Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida. Usun, et maksev tudeng on ka nõudlikum ja saadava hariduse kvaliteet paraneb. Ühtne juristieksam oleks omakorda kvaliteedikontrolliks õigusõppele ning peaks maandama kahtlused teemal, kas konkurentsi puudumine õigusõppes viib kvaliteedi langusele. Ja lõpetuseks – kumbki lahendustest ei eelda riigieelarvest lisaraha, vaid ainult regulatsioonide muutmist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele