Peeter Koppel: jutud "uuest majandusmudelist" panevad aju valutama

Arvamusfestivalil õnnestus mul osaleda Rohetiigri korraldatud paneeldiskussioonis, kus tulid kõne alla "tuleviku majandusmudelid". Seda just kontekstis, kus rohepööre kui selline näib paljude meelest eeldavat, et olemasolev majandusmudel vahetatakse välja ning tulevikus on kasutusel juba midagi sootuks muud.

Kummalisel kombel on nimelt kuskilt lahti pääsenud mõte, et kliimakriis on loonud paratamatu vajaduse olemasoleva sotsio-ökonoomilise süsteemi lammutamiseks ning selle asendamiseks millegagi, mis võimaldab planeedil asju ajada jätkusuutlikumalt. Kõlab ju hästi, mis? Kes siis seda ei tahaks?!

See paratamatu vajadus "uueks mudeliks" tähendaks loomulikult ka seda, et inimesed "hakkaks" teistmoodi käituma ning muudaks kohati dramaatiliselt oma tarbimisharjumusi.

Sellel mõtteviisil on kaks tõsist probleemi.

Esiteks pole keegi suutnud piisavalt hästi seda uut majandusmudelit piisavalt kirjeldada. Elik tahe lammutada on tekkinud enne, kui isegi asenduse mingigi tehnilis-ideoloogiline raamistik päriselt paigas on. Senised katsed uut mudelit defineerida meenutavad kangesti aga praktikasse rakendades düstoopiateks kujunenud utoopiate "Greatest Hitsi" taasesitamist viisil, et otsustavatesse kohtadesse on lisatud "kliima" ning hulk teisi moesõnu. Ühtlasi näib "uue mudeli" eelduseks olevat absurdi valdkonda kuuluv mõttevälgatus, et inimesed keskmiselt rahulduvad kesisema eluga, sest eesmärk on õilis ja õige.