Ettevõtte küberturvalisuse tagamiseks ei piisa sertifikaadi ostmisest ega ka nii-öelda tavalisest IT-juhist, kirjutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.

- Kristjan Aljas.
- Foto: Jake Farra
Meie mullusest Eesti ettevõtete infosüsteemide turvalisuse uuringust selgus, et küberturvalisuse tase on langenud 2020. aasta tasemele ning märkimisväärselt on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kus IT-turvalisusega tegeleb vastava ala spetsialist või teenust ostetakse sisse. Probleem on, et ettevõtted ei saa päris täpselt aru, mida tähendab olla küberturvaline ja mida tegema peaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuringud näitavad, et küberkuritegevus on suuremaks ohuks just väikeettevõtetele. Küberturvalisuse tõstmiseks tuleb muuta ettevõtjate mõttelaadi, kirjutab Tiia Sõmer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.