Ardo Reinsalu tehisarujutud | Ettevaatust! Tehisaru teema ähvardab vana lõksuga
Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Kes poleks kuulnud tõdemust, et kullapalaviku ajal on kõige targem olla kirkade ja labidate müüja, selle asemel et ise kulda taga ajada. Kui selle pilguga buumivat kiibitööstust vaadata, tasuks omada Hollandi firmat ASML Holding.
Kui paljud Eesti ettevõtted veel kompavad, mida tehisintellekt neile võiks pakkuda, on Elisa Eesti rakendanud tehisaru juba aastaid ning saab praeguseks headest tulemustest kõneleda.
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Paljud Eesti tööstusettevõtted kasutavad juba praegu AI-põhiseid lahendusi, mis aitavad automatiseerida aeganõudvaid tööprotsesse, suurendada täpsust ja hoida kokku personaliressurssi. Tõstame esile kaks näidet Eesti ettevõtetest, kus tehisarust on olnud palju kasu.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.