Urmas Varblane: nobelistide töö hoiatab ka Eestit klaaslae eest
Nobeli majandusauhinna laureaatide töö tuletab Eesti majandusteadlastele ja poliitikutele meelde, et püsiv majanduskasv nõuab nii innovatsiooni toetavat kultuuri kui ka konkurentsi ja avatust, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
“Eesti majanduse puhul räägitakse samuti klaaslaest, mis pärsib majanduskasvu ning millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust,” märgib Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Foto: Liis Treimann
2025. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadid on Joel Mokyr, Philippe Aghion ja Peter Howitt tööde eest, mis aitavad selgitada, kuidas toimub innovatsioonipõhine majanduskasv. Nende tööde keskmes on innovatsioon, kultuur ja majanduskasv – kuidas ideed ja institutsioonid kujundavad pikaajalist majanduslikku arengut.
Tehisaru mõju majandusele on ülehinnatud, sest ta ei suuda peaaegu üldse täita enamikke käsitsi tehtavaid või sotsiaalseid ülesandeid, kirjutab MITi professor Daron Acemoglu, üks tänavustest majandusnobelistidest.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.