Uus seadus kohustab: igal ühiskondlikult tähtsal firmal olgu juhatuse liige, kes saab aru küberturvalisusest ja vajadusel vastutab oma rahakotiga, kirjutavad advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Henri Ratnik ning jurist Sten-Marten Pukka.

- Kusjuures – iga seaduse alla minev ettevõte peab ise ennast riigile n-ö üles andma ja teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit hiljemalt märtsi lõpuks, märgivad Henri Ratnik (vasakul) ja Sten-Marten Pukka.
- Foto: Widen
Euroopa Liidust on tulnud järjekordne õigusakt – direktiiv NIS2, mis on Eesti õigusesse üle võetud uue küberturvalisuse seadusena, mis jõustus selle aasta 1. jaanuaril. Igati õigustatult tekib küsimus, kas tegu on järjekordse banaanikõveruse mõõtmise ja paberimajanduse kasvatamisega või hoopis hädavajaliku normistikuga, mis päästab ühiskonna lakkavatest andmeleketest ja küberpettustest?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaid 45% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest kasutab topeltautentimist ning alla poole koolitab oma töötajaid küberohtude vältimiseks, selgus statistikaameti ja RIA uuringust.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.
Klient peab aru saama ja tundma, kuidas ettevõtte kestlikkuse sammud tema elu paremaks muudavad – siis on neil ka tegelik mõju, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Lähis-Ida konflikt ei mõjuta ainult energiahindu või geopoliitikat. Selle mõju võib jõuda ka Euroopa ettevõtete rahavoogudesse ja lõpuks väga praktilise küsimuseni: miks äripartneri arve ei ole makstud?