Kooli juhtimisel pole põhiküsimus see, kas direktor on valmis kirjutama eneseanalüüsi, vaid kas kool toimib kaasaegse organisatsioonina, kirjutab juhtimise ja küberturvalisuse koolitaja-konsultant Kristjan Kaskman.

- Kas uus kord aitab koolijuhi võimekust hinnata just seal, kus tänane kool seda kõige rohkem vajab, küsib Kristjan Kaskman.
- Foto: Erakogu
Juhtide hindamisest on saanud omaette valdkond, kus luuakse üha uusi mudeleid, kompetentsiraamistikke ja menetlusi, et mõõta juhi pädevust võimalikult täpselt. Idee iseenesest on mõistlik. Praktikas juhtub aga sageli, et iga uus lahendus kasvatab eelkõige lisanduvate vormide, protokollide, analüüside ja komisjonide näol halduskoormust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pöörame alanud õppeaastal lisaks õpetajatele tähelepanu ka koolijuhtidele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tugev suunatus protsesside juhtimisele, mitte inimeste ja eriti juhtide arendamisele. See on süsteemne viga, mis läheb meile kalliks maksma, kirjutab coach ja konsultatsioonifirma TUUM Consulting juhtivekspert Kerly Randlane Äripäeva essees.
Kuvand, et Eestis on maailma parim haridus, on hoidnud riiki tegemast hädavajalikke reforme, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat.