Tootlik vara kullast etem

Lühiajalises perspektiivis võib olla siin kulla ostukoht, kuid tasuks silmas pidada, et kulla hind on isegi 1350 dollari pealt ajaloolisest keskmisest kulla ostujõust suurusjärk 3-4 korda kõrgemal ning tegu on mullilaadse situatsiooniga.

Investeeringuna on pikaajaliselt kindlasti mõistlikum omada tootlike varasid, mitte vara, mis pikas perioodis kallineb samas tempos inflatsiooniga. Tõsi, mullistunud kuld on 1975-2012 kallinenud keskmiselt 1,8% aastas enam kui inflatsioon. Kuid isegi selle näitaja puhul jääb kulla tootlus selgelt alla võlakirjade või aktsiate tootlusele, mis USA näitel edestasid inflatsiooni vastavalt 3,64% ja 7,24%.

Kuld on loomuselt ja oodatavalt tootluselt võrreldav mittetootliku kinnisvara varakasvuga, mis kallineb samuti vastavalt inflatsioonile. Varanduse säilitamiseks need varaklassid küll sobivad, kuid isiklikult ei sooviks ma omada kulla näol vara, mis on oma ajaloolisest keskmisest ostujõust suurusjärk 3-4 korda kõrgemal. Varanduse kasvatamiseks ja jõukuse kogumiseks tuleks ikkagi osta hoolikalt valitud aktsiaid. Vara säilitamiseks ja mõõdukaks kasvuks sobib tänasel päeval ka kinnisvara.

Kulla mulli tekitas osaliselt riikide võlguelamine ja rahatrükk. Mingil hetkel hakkas tõusva kulla hind ka iseennast toitma, suurendades sellega kulla jaeinvesteerimist, mis tingisid selle, et kulla aastane nõudlus kasvas 4000 tonnini, mis jagunes omakorda juveeliäri, jaeinvesteerimise ja tööstusliku kasutamise vahel. Et kulda kaevandati tempos 2500 tonni aastas, siis see olukord hakkas hinda ülespoole lükkama. Kuid tasub silmas pidada, et tööstuslikult kulub aastas umbes 400 tonni kulda, mis jääb oluliselt alla kaevandatavale kogustele. Pikemaajalises perspektiivis on tegu varaga, mis kallineb samas tempos inflatsiooniga ja mille ostujõud on hetkel 3-4 korda kõrgem ajaloolisest.