Kas aga kohustuste register võib aidata teha õigemaid laenuotsuseid ja kaitsta inimesi rumalate laenude eest? Võib küll, ent siin on omad riskid:
1) panku seob pangasaladuse nõue, seepärast võivad nad inimeste krediidiajalugu omavahel vahetada. Kui aga nüüd need andmed avada laiemale kasutajaskonnale, on see tõsine lekke- ja privaatsusrisk;
2) eraisik on sageli kas töö otsimisel või suurettevõttelt teenuse taotlemisel nõrgemas positsioonis. Teda võidakse lihtsalt sundida oma andmeid avaldama neile, kellel selleks muidu õigust ei oleks;
3) põhjalikum info võib tõesti aidata kreeditoril teha õigemaid laenuotsuseid ning vältida üle jõu kandva laenu väljastamist. Ma ei ole aga päris kindel, kas see kiirlaenukontorite puhul alati kehtib. Saades võimaluse kiigata rohkem inimeste rahakotti, võivad nad hoopis veelgi agressiivsemaid ja mõjuvaimaid pakkumisi teha.
Kuna väidetavalt olevat ka Läti ja Leedu hiljuti valinud sama tee, et keskpangad peavad kohustuste andmebaasi, mida täiendavad riiklikud sissetulekute andmebaasid, siis helistasin asja uurimiseks oma Balti kolleegidele. Osutus, et Leedus on kõik nii nagu meilgi. Vaid Lätis on keskpanga juures eraisikute kohustuste andmebaas. Võimalus selle kaudu inimeste sissetulekuteni pääseda ajas Läti kolleegi naerma. Laenu taotleja võib esitada maksuameti tõendi tulude kohta. Ehk siis kõik on nii nagu meil.
Meenutan, et Eestis on maksehäirete avaldamise reeglid liberaalsed. Igaühele, kel õigustatud huvi, võib võlainfot väljastada. Piiranguid on vähe ning pankade jaoks on need veelgi lõdvemad. Pankadel on lubatud vajaduse korral omavahel vahetada ka kliendi makseajalugu.
Autor: Peep Talimaa, Viljar Peep