- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,76%7 492,5
- DOW 30−0,52%52 116,63
- Nasdaq −1,28%24 929,36
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,76%7 492,5
- DOW 30−0,52%52 116,63
- Nasdaq −1,28%24 929,36
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sester: kummitempel ei lükkaks seaduseelnõu tagasi
Paari aasta eest saatis valitsus riigikogu rahanduskomisjoni eelnõu, mille puhul ei osanud nutta ega naerda: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, kirjutab komisjoni esimees Sven Sester (IRL).
Saime rahanduskomisjonis aru, et selle eelnõu alateemad on seotud kohe-kohe vastuvõetava riigieelarvega ning mõjutavad selgelt nii kulude kui ka tulude poolt. Samas tõdesime, et meil pole kompetentsi tegeleda kunstliku viljastamise temaatikaga ning ega prokuratuuriseaduski polnud meie komisjoni tavapärane teemaplokk.
Lahutasime eelnõu osadeks, andsime igale valdkonnakomisjonile vastavalt oma oskusteabele eelnõu tükid arutada, saatsime valitsusele märgukirja, et selliseid asju rohkem ei juhtuks. Tükid said eraldi seadusteks ja riigieelarvegi vastu võetud. Pärast märgukirja pole valitsus rohkem enam kobarseadusi saatnud.
Aeg möödus ja eelarvega seoses ilmnesid uued probleemid. Nüüd tulid eelnõud eraldi, aga 24. tunnil. Eriti teravalt tõusetus teema tänavu. Vaid mõni kuu enne uue eelarveaasta algust laekus rahanduskomisjoni viis valitsuse algatatud eelnõud, mis peaksid jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Nende hulgas ka mahukas ja põhjalikku debatti eeldav riigieelarveseaduse eelnõu ehk nn baasseadus, mis kujutab endast konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sh parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist.
Ettevõtlusega seotud inimesed teavad aga veel paremini nn firmaautode käibemaksu teemadega seotud eelnõusid, mis järgisid sama käekirja – tulid kiirelt ja nõudsid kohest jõustamist. Rahanduskomisjoni 3,5tunnisel avalikul istungil autodega seonduvat käibe- ja erisoodustusmaksu poliitikat lahates ning kümne ettevõtlusorganisatsiooni küsimustest pakatavaid nägusid vaadates said kõik komisjoni liikmed ühtemoodi aru, et see eelnõu oli parlamenti saabunud liiga tormakalt.
Huvigrupid olid ärritunud, kaasamine olematu, küsimusi rohkem kui vastuseid. Ja isegi kui idee on õige ja õiglane maksuaugu vähendamise kontekstis, ausa ja võrdse ettevõtluskeskkonna loomise mõttes ning riigieelarvesse raha laekumise näol, peab see ka näima õiglane. Nii see ei olnud.
Mis siis ikka. Lahutasime eelnõust läbirääkimata ja rohkelt küsimusi tekitava osa ning palusime rahandusministeeriumil teemaga veel tegeleda. Märgukirjas valitsusele juhtisime tähelepanu kiirustamisele. Ning jälgime edasi, et parlamenti tuleks tulevikus korralike mõjuanalüüside ja piisava ajavaruga seaduseelnõud.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele