Maksuerisus on kulukas lõbu

Suhteliselt agressiivse maksukonkurentsi näiteks võib tuua Põhjamaad – Taani, Soome, Norra ja Rootsi, kus tehti hiljuti otsus alandada järsult üldist ettevõtte tulumaksu määra. Samal ajal piiratakse intresside maksustatavast tulust mahaarvamise õigust ja nihutatakse maksukoormust jooksvalt kasumi maksustamiselt jaotatud kasumi maksustamisele.

Paljud ELi liikmesriigid on rakendanud maksuvabastusi emaettevõtjatele tütarühingu osaluse võõrandamisest saadud tulule. Kuna Eestis selline maksuvabastus puudub, siis on meil raske püsida konkurentsis eelistatud peakontori asukohariigina.

Investorite meelitamiseks on väljapaistval kohal ka üldine tööjõu maksukoormuse vähendamine. Võiksime näiteks kaaluda ajutise elamisloaga välismaalaste sotsiaalmaksukoormuse vähendamist tingimusel, et nad tõendavad erakindlustuse olemasolu ja loobuvad sotsiaalkindlustuse hüvedest. Selle ettepaneku on teinud teenusmajanduse koda.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kriisi tagajärgede ületamisel saanud juurde kogemusi ja korrigeerinud suuresti varasemalt rakendatud maksupoliitikat. Võib välja tuua kolm domineerivat suunda. Esiteks, maksukoormuse nihutamine tööjõu ja tulude maksustamiselt tarbimise maksustamisele. Teiseks, maksubaasi laiendamine kaudsete maksude, eelkõige käibemaksu valdkonnas. See tähendab standardse maksumäära rakendamist nendes valdkondades, kus seni rakendati standardmäärast madalamat maksumäära, ehk sisuliselt käibemaksuerisuste kaotamist ja vähendamist. Kolmandaks, ettevõtte tulumaksumäära vähendamine. Maksupoliitikate korrigeerimise eesmärk on selge: parandada maksulaekumisi ja kasvatada liikmesriikide konkurentsivõimet.

Varasematel aastatel valimislubaduste tulemusel, huvigruppide või ametiühingute survel kehtestatud maksuerisuste ja standardmäärast erinevate käibemaksumäärade kaotamine on nüüd muidugi poliitiliselt keeruline. Aga ELi liikmesriigid on siin juba edu saavutanud või saavutamas. Riigid on mõistnud, et maksuerisus on eelarvele ülemäära kulukas ja konkreetset valdkonda toetades ebaefektiivne. Reeglina ei täida ka seda eesmärki, milleks ta mõeldud oli.

Autor: Vilja Kiisler, Aivar Sõerd