Eesti ärikinnisvara imab idaraha

Imede maa Venemaa hakkab hiljutise teate kohaselt üles ehitama oma internetti ning kaalub samas nii kõrgete kontsade kui ka tossude keelustamist. Mida segasemaks olukord muutub, seda tõenäolisemalt leiab sealsete ettevõtjate raha tee ka Eestisse, näiteks meie ärikinnisvarasse.

Eestile tulevad idapoolsed välisinvesteeringud kasuks, sest elavdavad meie majandust tervikuna. Lisaks näitab vene raha Eestisse liikumine ka usaldust meie õigusliku ja majandusliku keskkonna suhtes.

Tänase Äripäeva põhiloos tuuakse välja, et Venemaa ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord on Eesti ärikinnisvara õitsele löönud. Vene investorite põgenemine kodumaalt on jalad alla pannud koguni mitmele Eesti ettevõttele, kes keskenduvad ainuüksi venelaste varade haldamisele. Uute huvilistena on Eesti kinnisvaraärisse sisenenud ka ukrainlased. Kuna samal ajal on märgata Soome investorite vähenemist, on idapoolse kapitali tulek valdkonnale suur kingitus. Tasakaaluks on lääne poolt suurenenud ka rootsi investorite huvi siinse ärikinnisvara vastu.

Miinuseks on see, et vene kapitali hoogustuv pealetung on kinnisvarahindu mõistagi tõstnud. Kohalikel on seetõttu turul konkureerimine kulukamaks muutunud. Kui aga venelaste huvi endiselt suur püsib, võib oodata ka uute arenduste kerkimist, mis hindu turul taas allapoole peaksid tooma. Samuti ei too need investeeringud kaasa kuigi suurt lisaväärtust, aga osaliselt kindlasti kompenseerivad kas või erinevate keeldude tõttu Eesti majandusel Venemaa turult saamata jäävaid summasid.

Vene raha ei tasu karta. Antud juhul on tegemist mitte Putini režiimiga seotud rahaga, vaid pigem naaberriigi valitsejate võimalike ukaaside eest pageva rahaga. Samuti on kinnisvarasektorisse investeerimine üsna neutraalne valdkond. Näiteks transiidisektori puhul on idapoolsete investeeringute juures alati kartus, et nende saatus sõltub suuresti Vene võimu otsustest. Viimased aga ei järgi tihtipeale majanduslikku loogikat, vaid tulenevad poliitikast.

Idakapitali kasv näitab ühtlasi, et Eesti on suutnud sealsetele ettevõtjatele ja investoritele jätta hea mulje. Catella Corporate Finance’i juhi Aavo Koka sõnul on Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest palju lihtsam asju ajada. “Äriregistrid on väga korras, internetist saab kiiresti vaadata, millised koormatised kinnisvaral peal on, professionaalsel tasemel saab osta nii juura-, raamatupidamise-, nõustamise- kui ka ehitusekspertiisi teenust,” selgitas Kokk.

Lisame veel võimaluse suuresti vene keeles asju ajada, mis lihtsustab otsustamist veelgi. Vene investorite huvi üleval hoidmiseks ei tasu meil edaspidi kindlasti peljata ka plaanitava e-residentsuse pakkumist just naaberriigi elanikele.

Eesti külastajaid rohkem. Kuna Eesti on lähedal ja siia reisimine lihtne, toob investeeringute kasv kindlasti kaasa ka jõukate venelaste sagedasema viibimise siinmail, ja siin oma raha kulutamise ka igapäevaselt, mitte ainult suurteks kinnisvaraostudeks. Seegi elavdab meie majandust ning hüvitab omajagu kardetavat vene n-ö tavaturistide arvu vähenemist, mida sündmused Ukrainas ja selle järelmid võivad kaasa tuua.

Loomulikult ei mõjuta venelaste otsuseid ainult Eesti kui naaberriik ja siinse asjaajamise lihtsus. Suuresti on tegu ka kanna kinnitamisega Euroopa Liidus tervikuna. Siit edasi on juba lihtsam suunduda ka teistesse liikmesriikidesse. Kui aga praegusi investeeringuid ükskord realiseerima hakatakse, ei juhtu ka midagi hullu. Kinnisvaraärid müükase lihtsalt maha ning turg dikteerib hinna.

Autor: 1185-aripaev