Vastutustundlik investor - kas haruldane liik?

Otsused tuleb ise langetada

Siiski pole see ainult institutsionaalsete investorite mängumaa ja vastutustundlikkuse põhimõtetest saavad juhinduda ka väikeinvestorid. Tallinna börsile raha paigutav investor Elmo Somelar on enda jaoks paika pannud kindlad põhimõtted. "Oma investeeringutes püüan jälgida, millised inimesed on ettevõtte ja selle juhtorganitega seotud, mis on see toode või väärtus, mida turule pakutakse ning  kuidas see meie igapäevaelu mõjutab," loetles ta. Lisaks pöörab Somelar tähelepanu sellele, kas ettevõttel on olemas sotsiaalse vastutuse programm ja eetikakoodeks ning millised on olnud ettevõtte senine tegevus ja ambitsioonid.

Niinimetatud patuaktsiatesse investeerimata jätmise põhjus on Somelari sõnul lihtne - ta ei soovi teenida teiste inimest õnnetuse pealt. Neil firmadel peab investori arvates olema suurem sotsiaalne vastutus ühiskonna ees ehk neil on kohus toetada ühiskonna ja  kogukonna arengut, haridust, kultuuri ja keskkonnasäästlikku tootmist.

"Investorid, kes on sellistest ettevõtetest tulu teeninud, võiksid osa sellest annetada heategevuseks või sihtotstarbeliselt noorte hariduse edendamiseks," arvas ta. Et mitte minna vastuollu oma südametunnistusega, soovitab Somelar alati oma investeerimisotsused langetada ise ja mitte usaldada selleks fonde või vahendajad.

Riskitakse kehva tootlusega

Avaron Capitali partneri ja fondijuhi Valdur Jahi kinnitusel on vastutustundlik investeerimine Eestis ja mujal Ida-Euroopa riikides viimase viie aasta jooksul väga jõudsalt tunnustust leidnud nii investorite kui ka börsifirmade hulgas.

Tema sõnul viidatakse rahvusvaheliselt kolmele olulisemale vastutustundliku investeerimisega seotud teemale lühendiga ESG (environment, society, governance ehk keskkond, ühiskond, valitsemine). "Investorid teadvustavad järjest rohkem positiivset seost ESG analüüsi ja tootluse vahel, mis on omakorda pannud börsiettevõtted ESG informatsiooni avalikustama ning sellega seotud riskijuhtimist täiustama," märkis Jaht, kes hindab olukorda Eesti institutsionaalsete investorite seas suhteliselt heaks.

Tavainvestori seiskohast on Jahi sõnul kõige olulisemad riskid seotud Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) põhimõtete eiramisega. Nimelt on HÜTi üks eesmärkidest tagada kõigi investorite võrdne kohtlemine. "Avaroni kogemus näitab, et on väga tugev seos HÜTi põhimõtete eiramise ja väikeaktsionäride kehva tootluse vahel," rääkis ta. Sellepärast tasukski investoril neid jälgida.