• OMX Baltic0,09%316,9
  • OMX Riga0,2%1 017,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 245,27
  • OMX Vilnius−0,47%1 493,81
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−0,12%10 538,84
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,09%316,9
  • OMX Riga0,2%1 017,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 245,27
  • OMX Vilnius−0,47%1 493,81
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−0,12%10 538,84
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Äripäev koostas asjatundjate abiga põhjaliku spikri neile investoritele, kes peavad lugu seadustest ja kavatsevad oma väärtpaberitelt teenitud tulu deklareerida nagu kord ja kohus.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde (vasakul) soovitab algajal investoril teiste vigadest õppida.
  • Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde (vasakul) soovitab algajal investoril teiste vigadest õppida.
  • Foto: Meeli Küttim
Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde leidis, et väärtpaberitesse investeerimisega alustades tuleks esmajoones võtta kasutusele investeerimiskonto. Nimelt pakuvad suuremad pangad klientidele investeerimiskonto liikumiste väljavõtet, mida saab elektroonselt maksu- ja tolliametisse saata.
Kui aga soov on kasutada tavasüsteemi, siis tuleks Udde kinnitusel investoril enda jaoks kõik ostud kirja panna, et ei peaks hiljem aastate pärast hakkama otsima soetusmaksumust ja tehingu vahendustasusid. Müügihinna saab MTA Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) kaudu tehtud tehingute puhul automaatselt ja selle pärast ei pea muretsema.
Udde kinnitusel moodustavad väärtpaberite deklareerijaid vaid murdosa kõigist deklareerijatest ning selle võrra on ka vähem küsimusi. „Kõige rohkem küsitakse ikka seda, et kust saab soetusmaksumust teada, ja siin tuleks pöörduda meie asemel hoopis oma panga poole,“ rõhutas ta. „Seega soovitame algajal investoril teiste vigadest õppida ja kohe kõik soetused kirja panna, et müügi korral numbrid kohe käepärast oleksid.“
„Seejuures on investeerimiskonto eeliseks võrreldes äriühinguga konfidentsiaalsus,“ lisas Tingas. „Nimelt on äriühingu kaudu tehtud investeeringute maht ja nende tootlus rohkem või vähem majandusaasta aruande kaudu nähtavad kõigile. Arvestada tuleb, et portfelliaktsiate puhul (osalus alla 10% – toim) tekib äriühingu kasutamisel dividendide topeltmaksustamine, kuid investeerimiskonto kasutamisel seda muret pole.“
Tingas lisas, et investeerimiskonto puhul ei sõltu bürokraatia ja deklaratsioonis deklareeritava info maht väärtpaberitehingute arvust, vaid üksnes investeerimiskonto sissemaksete ja väljamaksete arvust.
Tavakorras tuleb eraisikul paraku kõik kasumlikud väärtpaberite müügitehingud deklareerida,“ nentis ta. „Samuti teeb äriühingu puhul väärtpaberitehingute arvestuse ära raamatupidaja tavapärase raamatupidamisteenuse raames ja omanik ei pea sellega end vaevama.“
Seega sobib investeerimiskonto tema hinnangul neile, kel on palju väärtpaberitehinguid, kuid äriühingu vormi ei soovi kasutada. Kuna tuludeklaratsioonis ei säilitata infot selle üle, kas mingi väärtpaber või milline osa neist on investeerimiskonto süsteemis, siis soovitas Tingas teha ise vastavad märkmed ja neid säilitada. Sama kehtib ka tavasüsteemis näiteks FIFO või kaalutud keskmise meetodi kasutamise korral.
Äriühingu plussid
Kui võrrelda äriühingut ja investeerimiskontot, siis üks äriühingu eelis on tema sõnul see, et investeeringute tegemine pole piiratud täpselt määratletud finantsvaraga, vaid investeerida võib kuhu iganes (kinnisvara, väärismetallid, kunst – toim).
Samuti on äriühingu eeliseks laialdasemad võimalused ettevõtlusega seotud kulude arvestamisel, sest eraisikuna investeerides saab arvesse võtta vaid konkreetseid väärtpaberite ostu ja müügiga seotud kulusid. „Isegi konto hooldustasusid ega portfellihaldaja edukustasusid ei saa tulust maha arvata,“ tõi Tingas näite. „Keerukamate ja mahukamate investeeringute puhul on osaühing arvatavasti sobivam vorm ja sellega kaasnev bürokraatia ja kulud ei nulli saadud kasumit.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 12:20
Civinity kaasab võlakirjadega kuni 8 miljonit eurot ja siseneb Stelli ostuga Eesti turule
Märkimisperiood kestab 20. novembrini
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele