Eesti loomemajandus vajab head ärimudelit: meie kultuur on ekspordiks valmis, aga süsteem veel mitte

Vaid riigieelarvega seotud kultuuri rahastusmudel on tupiktee. Erasektori panust saaks suurendada, kui käima lükata institutsionaliseeritud filantroopia programm, kirjutab juhtimiskonsultant ja väärtusahelate uurija Birgit Linnamäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.

Plaanitud viie asemel oli Kristiina Alliksaar kultuuriministeeriumi kantsler vaid kaks aastat. Mitte intriigi ega tagatoa kokkulepete, vaid iseenda hinnangu pärast – see, mida ta tegi, ei olnud piisav.

Haridus- ja teadusministeerium on andnud juhise, et kooliprogrammi läbimiseks, mille osa on ka teatrikülastused, ei tohi lapsevanematelt raha küsida. Nii on teatrid sattunud olukorda, kus riik seab sihtasutusele selged ootused, kuid muudab nende täitmise keeruliseks, rääkis Noorsooteatri juht Leino Rei Äripäeva raadios.

Alates 1. jaanuarist kannab teater Vanemuine nime Eesti rahvusteater Vanemuine. See pealtnäha kosmeetiline brändimuutus tekitab aga teistes teatrites küsimusi, sest juriidiliselt Vanemuine rahvusteater ei ole.

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.