Mitu sündmust ja trendi tuletavad taas meelde, et Eesti vajab lobiregistrit. Muu hulgas aitab just läbipaistvus parandada nn lobistamise halba mainet, mida kasutatakse argumendina avalikustamise vastu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mõned päevad tagasi tekitas tormi veeklaasis kolme suure ajalehe, nende hulgas Äripäeva esikaanel laiunud nõukogude stiilis reklaam, mis lubas nälga ja majanduskasvu surma juhul, kui valitsus ei loobu diislikütuse aktsiisitõusust. Dramaatilise ning ilmselt nii mõnegi meelest hea maitse piiri ületanud loosungi taga oli Eesti Õliühing, kuid see polnud kahetsusväärsel kombel mitte ühelgi esiküljel sõnaselgelt ära toodud. Toimetus kasutab siinkohal võimalust kinnitada, et oleme edaspidi tähelepanelikumad.
Ajal, mil Euroopa Komisjon valmistab ette Euroopa Liidu ambitsioonikast kliimaplaanist veelgi ambitsioonikamat versiooni, mis tähendab mitme eksportiva tööstusharu viimist ühendusest välja, ei taheta rääkida sellest, et ELi kiirustamine annab peaasjalikult liidu institutsioonide poliitikutele ja ametnikele mõjuvõimu, mitte ei vähenda Maa temperatuuri, kirjutab Viru Keemia Grupi (VKG) regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal.
Kuni 29. juulini saavad Balti investorid veel märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.