Ühes riigikogu erakonnas kõrgemalt antud käskotsus loobuda kohalikul tasandil taastuvenergia arutelust kõneleb puhtast rumalusest. Tark talitab ikka oma peaga. Pärast seda, kui on üksikasjad ning plussid-miinused selgeks teinud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Vastuseis tuuleenergiale on hüsteeritsev ja demagoogiline
Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.
Aasta 2025 tuleb Eesti poliitikas kindlasti mitte vähem põnev, kui oli pöördeline 2024, mil erakonnad lagunesid ja mitu parteisambaks peetud poliitikut leidis uue varjualuse, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Lindströmi võtmekliendijuht Kätlin Lehemets aitab ettevõtetel tööriiete ja teiste tekstiiliteenustega seotud vajadusi tervikuna lahendada. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidelahendusi ning teab hästi, mida nende valikul kiputakse alahindama ja mille kohta töötajad kõige sagedamini küsimusi esitavad.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.