Võlgnik pääseb 13 aastaga maksehäireregistrist

Vaidlus tekkis olukorras, kus võlgnikud oli mobiilsideoperaatorile võlgu olnud üle 10 aasta ja nõue nende vastu oli aegunud. Mobiilsideoperaator jätkas võlgnike andmete hoidmist maksehäireregistris, lähtudes asjaolust, et võlgnikel oli vaatamata aegumisele lepingust tulenev kohustus täitmata. Andmekaitse Inspektsioon asus seisukohale, et see kahjustab ülemääraselt võlgnike õigusi ja nõudis võlgnike andmete kustutamist maksehäireregistrist olenemata sellest, et oma võlgnevust nad tasunud ei ole.

Riigikohus märkis otsuses, et võlgniku õiguste kahjustamise ülemäärasust maksehäireregistris andmete hoidmisega tuleb hinnata igal juhtumil eraldi. Samas andis Riigikohus üldise juhise, mille kohaselt üldjuhul on võlgniku õigusi ülemääraselt kahjustav, kui maksehäireregistris hoitakse võlgniku andmeid pärast 10-aastase aegumistähtaja ja seaduses maksehäireregistrite suhtes seatud täiendava 3 aastase tähtaja möödumist ehk kokku 13 aasta möödumist. Põhjendades sellist arvamust selgitas Riigikohus, et lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu.

Riigikohtu otsus toob kaasa pikaajaliste võlgnike võimaluse nõuda enda andmete kustutamist maksehäireregistritest ilma võlga tasumata 13 aasta möödumisel hetkest, millal aegumine kulgema hakkas (sissenõutavaks muutumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist).

Samas otsuses lükkas Riigikohus ümber varasema ringkonnakohtu seisukoha, mille kohaselt maksehäireregistris võlgniku andmete hoidmiseks (ja sarnasel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks) on vaja võlgniku nõusolekut. Riigikohtu hinnangul nõusolekut vaja ei ole. Kui Riigikohus ei oleks ringkonnakohtu seisukohta ümber lükanud, oleks maksehäireregistrite toimimine Eestis sattunud tõsise küsimärgi alla, kuna on selge, et ükski võlgnik ei annaks nõusolekut enda andmete lisamiseks maksehäireregistrisse.

Riigikohus lahendas ka küsimuse sellest, kas maksehäireregistris isikuandmete töötlemise eest vastutab isik, kes sinna andmeid esitas (mobiilsideoperaator) või isik, kes maksehäireregistrit haldab. Riigikohtu hinnangul saavad mõlemad olla käsitletavad isikuandmete vastutava töötlejana ja omada kaasvastutust.