Kuidas Eesti tiiger Soome kinni püüab

Sellegipoolest ei ole järelejõudmise temaatika ainult ideoloogiline manipulatsioon, leiab Terk. Pole põhjust kujutada Eestit igavesele mahajäämusele määratud kehvema väikevennana. Me pole ju geneetiliselt alaväärtuslikud, ei meie asukohas ega geopoliitilises asendis ole midagi, mis sunniks pessimist olema.

Pärast viimast sõda oli Soome mahajäämus Rootsist oluliselt suurem kui Eesti praegune jämedalt kahekordne mahajäämus Soomest. Enne 90. aastate lama oli Soome aga majanduslikult arengult, ehkki mitte veel nn vana jõukuse poolest Rootsil järel. Järelejõudmine on võimalik.

Ent Tergi hinnangul on raske põhjendada, kuidas saab Eesti majandus hoogsalt kasvada, sellal kui Soome majandus, millest me oleme tugevas sõltuvuses, teeb vähikäiku. "Kui kasutada järelejõudmismängus analoogiana paradoksi Achilleusest ja kilpkonnast, siis saame nentida vähemalt seda, et Soome ei ole kilpkonn. Eesti ei ole (veel) Achilleus."

Pikemalt loe homsest Äripäevast.