Riigi käes olevad andmed peaks olema avalikud ja kättesaadavad eelkõige seetõttu, et pole olemas ühte kindlat tõde, on erinevate inimeste tõlgendused, kirjutab Infovara OÜ juhtivkonsultant Andres Kukke neljapäevases Äripäevas.
Et saada “tõe märklauale” kas või üldjoontes pihta, ei piisa ühe või paari inimese tõlgendusest. Tulemused on märksa paremad, kui andmeid vaatlevad paljud inimesed, selmet hoida neid ainult väikese seltskonna käsutuses. Mida rohkem osalisi kaasata, seda suurem on võimalus näha erinevaid seoseid, saada erinevaid tõlgendusi ning seeläbi ka tõelähedasemad järeldused ja otsused. See on nagu küsides inimeselt tema vanust – üks võimalik vastus on kronoloogiline number, aga on ka bioloogiline vanus või kuidas inimese ise ennast hingelt tunneb. Need on kõik ühe numbri erinevad tõlgendused ning tõesed omast seisukohast ja olulised näiteks tuleviku planeerimisel. Andmete avalikustamine toob juurde rohkem silmapaare, annab enam vaatenurki ja loob uusi seoseid.
Mida põhjustab infomonopol? Kuidas tekib andmetest informatsioon? Mis võimalusi pakub avalik info targemate teenuste tekkeks? Loe neljapäevasest Äripäevast.
Seotud lood
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.