Küberrünnaku ohver oma kogemusest ei räägi, see on viga

"Eestis on veel endiselt nii, et kui ettevõttega küberrünnak juhtub, siis pigem tahetakse seda enda teada hoida, ei julgeta rääkida. Tegelikult, kui sa jagad, mis sinuga juhtus, jagad neid õppetunde, siis see aitab kõiki teisi, kõiki sarnaseid ettevõtteid ja aitab meil kollektiivselt üksteist paremini kaitsta," rääkis Erm saates.

Ermi sõnul on läänemaailmas tavapärane, et kui ettevõte langeb küberrünnaku ohvriks, teavitab ta kohe õigeid asutusi ning intsidenti asutakse lahendama. Kui juhtumit ei varjata ega salata maha, siis tihtipeale firma aktsia väärtus pärast intsidenti hoopis tõuseb, mitte ei kuku.

Erm tõi veel välja, et ka abi küsimisega võiks ettevõtted olla julgemad. Aidata saavad teenusepakkujad, kes küberteemadega tegelevad ning pöörduda võib nii CERTi kui politsei poole. Küberintsidendist teavitades tõuseb tõenäosus, et küberkriminaalid tabatakse ning pahalaste vara konfiskeerimisel saab tehtud kahju kompenseeritud.

Küberturvalisusele keskenduvas saates räägime sellest, milliseid küberründe meetodeid kasutatakse, kuidas küberkurjategijad tegutsevad, millised ettevõtted satuvad suurema tõenäosusega rünnaku alla, millised on põhilised turvanõrkused, kuidas hinnatakse ettevõtte küberhaavatavust ja paljust muust.

Muu hulgas kuuleme, mida teevad Cybersis eetilised häkkerid ning kuidas sattus Cybers ise hiljuti ründe ohvriks.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.