Kui suur kaal võib olla ühel valel sõnal või mõtte vildakal sõnastusel? Kui palju võib see viga maksma minna aga siis, kui see seisab töölepingus mustvalgel?
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
Foto: Gregory Kõrgesaar
Sageli kasutatakse töölepinguks ettevõttes tüüppõhja, mis pärit ehk viie või kümne aasta tagant. Tegelikult oleks siiski mõistlik töölepingud aeg-ajalt üle vaadata ja neid ajakohastada, korjata välja kõik, mis ei puutu konkreetsesse ametikohta, mis on vastuolus vahepeal uuenenud seadusega, hoolitseda, et iga punkt oleks hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt ja üheseltmõistetavalt sõnastatud.
Konverentsil “Palga päev 2023” alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge ka apsakatele töölepingus. Missugune apsakas missugused kahjud kaasa toob, selgitas kuulajaile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.