Põllumehed nõuavad otsust: kas 546 miljonit jõuab sektorisse?

Põllumehed tulid 19. märtsil traktoritega teedele ja ristmikele sõnumiga „Pole põllumeest, pole toitu“. Tegemist ei olnud klassikalise protestiga, vaid sektoriülese meeleavaldusega, mille korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja põllumeeste ühistu KEVILI. Aktsiooniga anti märku, et surve tootmisele ja majanduslikule toimetulekule on jõudnud piirini, kus vaikimine ei ole enam võimalik.

Saates „Kasvupinnas“ arutavad toimunu tausta ja tähendust Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Ants-Hannes Viira, Artiston Grupi juhatuse liige Margo Klaasmägi ja põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits.

Viira sõnul on kriisi juured pikemad. „Eelmine aasta ja eelnevad aastad on olnud põllumajandussektorile keerulised,“ ütleb ta, viidates nii turuolukorrale, haiguspuhangutele kui ka kasvavale regulatiivsele survele.

Meeleavalduse keskne teema on tulevik – Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Eesti jaoks on kaalul 546 miljonit eurot, mis on mõeldud tasandama meie põllumeeste toetuste mahajäämust. Samas puudub sellel rahal siduv siht – riik ei pea seda suunama põllumajandusse.

Sektori sõnum on selge: need vahendid tuleb investeerida tootmise arengusse, et säilitada konkurentsivõime ja tagada toidujulgeolek.

Prits juhib tähelepanu ka poliitikate rakendamisele. „Ühel kaalukausil on toidujulgeolek ja teisel ettevaatusprintsiip – ja vastus on tihti alati ei,“ kirjeldab ta olukorda, kus otsused ei arvesta piisavalt tootmise reaalsusega.

Meeleavalduse üks eesmärk oli tuua tootmine nähtavaks üle Eesti, mitte ainult pealinnas. Nagu saates rõhutatakse: „Tuli meelde tuletada, kes seda toitu päriselt toodab ja kus seda toodetakse“.

Kuigi poliitilisel tasandil on tekkinud haruldane üksmeel, seisab sektor endiselt võtmeküsimuse ees – kas sõnadest saavad ka otsused.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.