Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme.

- Vaibkoodija Kei Olbrei ja saatejuht Keit Alev (paremal).
- Foto: Äripäev
Saates “Eetris on turundusuudised” selgitab vaibkoodija Kei Olbrei, kuidas ta jõudis personalivaldkonnast rakenduste loomiseni ning miks on viimase aastaga toimunud hüpe teinud selle oskuse kättesaadavaks sisuliselt kõigile. Juttu tuleb sellest, kuidas AI abil sünnivad prototüübid tundidega, milliseid tööriistu kasutada ning miks on eeltöö ja probleemi mõistmine olulisem kui tehniline oskus.
Arutleme ka praktiliste kasutusvõimaluste üle: alates maandumislehtedest ja turundustööriistadest kuni ettevõttesiseste lahendusteni, mis aitavad igapäevatööd automatiseerida. Olbrei toob näiteid enda loodud rakendustest ning selgitab, miks vaibkoodimine aitab kiiresti aru saada ka sellest, mida ei tasu ehitada.
Lisaks puudutame tööturu muutusi ja seda, miks tehnilise oskuse kõrval muutuvad üha olulisemaks analüüs, disain ja kasutajate mõistmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Keit Alev.
Arendus ilma arendajateta? Vaibkoodimine avab ukse turundajatele
Siin on lingid saates mainitud keskkondadele:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
Tulevik kuulub neile ettevõtetele, kes julgevad kohelda tarkvara nagu pabertaskurätti – väärtuslikuna hetkes, kuid väärtusetuna ajas. Aga me peame tegelema ka äravisatavatest äppidest tekkivate prügimägedega, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Programmide ja rakenduste arendamiseks tuleb nüüd vaid tehisintellektile kirjutada oma soov. See annab ühelt poolt võimaluse oma ideed kiiresti ja soodsalt ellu viia, kuid teisalt ei tasu ka tarkvaraarendajatel karta, et nad nüüd tööta jäävad, rääkis vaibkoodija Kei Olbrei.
Viimaste kuudega on kadunud tüüpiline sõnum: "Otsin idufirmale tehnoloogia-oskustega kaasasutajat.“ Probleem on leidnud lahenduse, mitte ainult idufirmade vähesuse tõttu, vaid tänu uuele lähenemisele, mis võimaldab arendusprotsessi kümme korda kiirendada.
Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat.