7 tööstuse tippjuhti räägivad tehisaru kasutamisest: nii mõttelaiskusest, müügi kasvust, töötajate tõhususest kui ka suurest energiasäästust.

- Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmusel „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal, Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
- Foto: Tööstusuudised.ee
Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, ütles elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu saates “Tööstusuudised eetris“.
Tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel, rääkis elektroonikatööstuse
Aurightec Estonia tegevjuht Rahu saates.
Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AId liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu.
- Foto: Aurightec Estonia
“AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu.
Tarkust vajab kogu väärtusahel
Andrus Durjeko märgib, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.
“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi ”mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.
Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. “Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.
Saates “Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt ”Tark tööstus 2026“.
Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastasid küsimustele
Nuia PMT tegevdirektor Arvo Malingut,
K-Printi arendusjuht Rauno Võsu,
Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja
Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva.
Intervjueeris Annika Kald.
Saadet toetab AJ Tooted.
Tööstusjuht tehisaru kasutamisest: oht on see, et inimesed muutuvad mõttelaisaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda.
Kultuurikatlast konverentsilt ja kontaktmessilt “Tark tööstus 2026” eetrisse läinud hommikuprogrammis rääkis tööstusdigitaliseerimisest lähemalt ettevõtte DigiLead juht ja omanik Lauri Eensalu.
Kui täna ei mõtle homsele, siis homme oled juba maha jäänud, rääkis Äripäeva raadios tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE juht Katre Eljas.
Eesti tööstusjuhtidel on järjest enam tahet ja julgust, et panustada automatiseerimisse, rääkis Äripäeva raadiole konverentsi "Tark tööstus 2026" peakorraldaja Harro Puusild.
Lähis-Ida konflikt ei mõjuta ainult energiahindu või geopoliitikat. Selle mõju võib jõuda ka Euroopa ettevõtete rahavoogudesse ja lõpuks väga praktilise küsimuseni: miks äripartneri arve ei ole makstud?