Teisisõnu, poliitilisel tasandil tuleks kokku leppida suured suunad ja rahastus, kuid liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused võiksid jääda valdkonna ekspertidele.
Ühe võimalusena näeb ta senisest paindlikumat avaliku ja erasektori koostööd. Näiteks linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ning riik kompenseeriks ainult puudujääva osa.
Kattai hinnangul aitaks see vähendada riigi kulu ja annaks ettevõtjatele suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada.
Bussifirmade käibe kasv ei tähenda kasvavat edu
Saates tuli jutuks ka 1. septembril ilmunud Infopanga bussiettevõtete aastaraport, mis näitas sektori tugevat käibe kasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see aga automaatselt sektori kiiret kasvu, sest oluline osa suuremast käibest tuleb sisendhindade tõusust.
Eriti terav on bussijuhtide järelkasvu probleem, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai.
Mõne nädala pärast toimuva konverentsi “Kriisikindlus” kontekstis arutleti saates ka selle üle, miks Eesti riik maanteetranspordisektorit julgeoleku seisukohast alahindab ja miks meil võrreldes naaberriikidega ettevõtete tahet kasvatada oma kriisikindlust üüratute arvetega maha murtakse.
Saatejuht on Logistikuudiste toimetaja Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni
Laomaailm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.