• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Euroopa Liidu uus küberturvalisuse direktiiv, NIS2, on oluline samm digitaalse turvalisuse parandamiseks kogu Euroopas. See seab kõrgemad infoturbenõuded ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid ja olulisi teenuseid – alates telekommunikatsioonist ja energeetikast kuni domeeniregistripidajate ja pilveteenuste pakkujateni. Kuid mida see tegelikult tähendab ettevõtetele ja tavakasutajatele?
Kõik EL-i liikmesriigid peavad tagama ühtlaselt kõrge küberturvalisuse taseme.
  • Kõik EL-i liikmesriigid peavad tagama ühtlaselt kõrge küberturvalisuse taseme.
  • Foto: Freepik
Varasem NIS1 direktiiv, mis kehtestati 2016. aastal, oli EL-i esimene katse luua ühtne küberturvalisuse raamistik. Selle eesmärk oli kaitsta elutähtsaid teenuseid küberrünnakute eest ja parandada liikmesriikide vahelist koostööd. Praktikas ilmnes aga mitmeid probleeme – liikmesriigid tõlgendasid nõudeid erinevalt, paljud teenusepakkujad jätsid turvameetmed rakendamata ning küberintsidentidest teavitamine ja nendele reageerimine oli ebaühtlane.
NIS2 direktiiv loodi nende puudujääkide kõrvaldamiseks. Uued reeglid karmistavad turvastandardeid, laiendavad reguleeritud ettevõtete ringi ning suurendavad juhtorgani vastutust. Kokkuvõttes tähendab see, et kõik EL-i liikmesriigid peavad tagama ühtlaselt kõrge küberturvalisuse taseme.

Keda NIS2 puudutab?

Oluline on mõista, et NIS2 ei rakendu automaatselt kõigile keskmise suurusega ettevõtetele. Regulatsiooni alla kuuluvad organisatsioonid peavad vastama ka teatud tegevusala kriteeriumidele.

Mida see tähendab tavakasutajale?

Kuigi NIS2 puudutab peamiselt ettevõtteid, mõjutab see otseselt ka tavakasutajaid, kes igapäevaselt erinevaid digiteenuseid tarbivad. Zone klientide vaatest toome ära mõned olulisemad mõjutajad:
  • Turvalisemad teenused – Rangemad küberturbenõuded tähendavad, et kasutajate isikuandmeid ja finantsteavet kaitstakse paremini.
  • Kiirem reageerimine küberrünnakutele – Kui teenusepakkuja satub näiteks rünnaku alla, siis on neil kohustus sellest kiiresti teada anda ja võtta kasutusele meetmed kahju minimeerimiseks. See tähendab, et lõppkasutajaid hoiatatakse kiiremini ja võimalikud riskid saavad kiirema lahenduse.
  • Vähem pettusi ja andmeleketega seotud riske – Domeenide registreerimise ja andmehalduse karmimad nõuded vähendavad pettusi ning muudavad veebikeskkonna läbipaistvamaks ja turvalisemaks.

Kuidas meie kohaneme?

NIS2 nõuetele vastavuse tagamiseks oleme rakendanud täiendavaid küberturvameetmeid. Domeeni registreerimise protsessid muutuvad turvalisemaks, lisame uusi kontrollimehhanisme, mis aitavad avastada ja ennetada valeandmetega registreerimisi. Kui ilmneb ebakõlasid, siis võtame kliendiga ühendust ja vajadusel suuname ta isikutuvastuse protsessi.
Lisaks võtame välistmaiste registreerijate puhul kasutusele turvalisema isikutuvastuse lahenduse, mis põhineb Eesti domeeniregistri (EIS) ja Veriffi koostöös juurutatud eeID-lahendusel. See asendab varasema PayPal Verified süsteemi ning aitab tagada, et domeene registreerivad ainult õigustatud isikud.

Hädavajalik osa kaasaegses digikeskkonnas

NIS2 direktiiv on üks viimaste aastate olulisemaid küberturvalisuse muudatusi. See sunnib ettevõtteid oma digiturvalisuse taset oluliselt tõstma, seab selged vastutusnõuded ja loob parema kaitse nii teenusepakkujatele kui ka lõppkasutajatele.
Kuigi regulatsioon võib tunduda mahukas, annab see ka konkurentsieelise – organisatsioonid, kes varakult kohanevad, mitte ainult ei täida seadust, vaid pakuvad ka turvalisemaid ja usaldusväärsemaid teenuseid. Küberturvalisus pole enam lisaväärtus – see on hädavajalik osa kaasaegsest digikeskkonnast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele