Eesti kaotab elektrikaubanduses 200 miljonit eurot aastas
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Foto: Rivo Sarapik
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel, mil tuul puhub ja päike paistab kõikjal regioonis korraga ning suure pakkumise tõttu on hind nulli lähedal. Samas tarbime siis, kui taastuvenergiat ei toodeta ehk kõige kallimal hetkel.
Saates arutavad Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske, kuidas seda olukorda lahendada, millist kindlust ja plaani ootavad Eestilt siia uusi tootmisvõimalusi plaanivad investorid, kuidas erinevate tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsioon hindu alla aitaks tuua ning mida järgmise aasta jooksul ära saaks teha, et elektriarve püsivalt madalamaks muutuks.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.