- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- ST
Hepsori 9,5% intressiga võlakirju saab märkida kuni 4. septembrini
Kinnisvarasse investeerimiseks ei pea tingimata ise korterit ostma. Hepsori võlakirjade kaudu saavad investorid suunata raha arendusprojektidesse Eestis ja Lätis ning teenida 9,5% aastaintressi.
Hepsori uute võlakirjade fikseeritud intressimäär on 9,5% aastas ning investoritele tehakse intressi väljamakseid kord kvartalis. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja lunastustähtaeg 3 aastat. Emissiooni maht on 3 miljonit eurot ning ülemärkimise korral on Hepsoril õigus seda suurendada kuni 5 miljoni euroni.
Mitmekesine arendusportfell
Hepsor on pea 15 aastaga kasvanud rahvusvaheliseks kinnisvaraettevõtteks, loonud kaasaegseid kodusid ja äripindu Eestis ja Lätis ning laienenud edukalt ka Kanadasse. Ettevõtte järgmiste aastate fookuses on investeeringud just Eestis ja Lätis, kus on näha aina suuremat nõudlust eluasemeturul.
„Hepsori arendusportfell on viimasel aastal märgatavalt kasvanud. Mitmed meie projektid liiguvad korraga aktiivses ehitusfaasis ning praegu on Hepsoril Tallinnas ja Riias ehituses kokku 513 kodu. Plaanime mahtu aasta lõpuks veelgi suurendada ning alustada täiendavalt 119 kodu rajamist. Lisaks rajame Peetrisse äripinnad Vesi Keskusesse. Võlakirjaemissioon annab meile võimaluse neid arendusi paindlikult rahastada ja hoida samal ajal valmisolekut uute projektide käivitamiseks,“ ütles Hepsori juht Martti Krass.
Uue projekti võimalus ei teki tingimata hetkel, mil eelmine arendus on valmis ja kapital vabaneb. Sobiv kinnistu või arendus võib turule tulla varem ning arendajal peab olema võime sellele reageerida. Seetõttu ei kasutata võlakirjadega kaasatavat kapitali ainult tänaste arenduskulude katmiseks, vaid ka selleks, et hoida arendusportfell kasvamas.
Kohalikku kinnisvarasse suunatud kapitali mõju ulatub seejuures arendajast märksa kaugemale. Uute kodude ja äripindade rajamine annab tööd ehitajatele, projekteerijatele, arhitektidele, materjalitootjatele ja paljudele teistele teenusepakkujatele. Nii jääb märkimisväärne osa investeeritud rahast kohalikku majandusse ning loob väärtust ka väljaspool konkreetset arendusprojekti.
Kasvav nõudlus Eestis ja Lätis
Viimase kolme aastaga on eluasemeturu aktiivsus kasvanud mõlemal Hepsori põhiturul. Eestis on turg kasvanud juba kolmandat aastat järjest ning uute korterite tehingute arv on aastases võrdluses suurenenud ligi 17%. Riias on taastumine olnud veelgi jõulisem ning uute korterite tehingute arv on aastaga kasvanud üle 60%.
Riia on Hepsori jaoks kiiresti kasvav turg, kus planeerimis- ja menetlusprotsesside paindlikkus võimaldab projektidega liikuda Eesti turuga võrreldes kiiremas tempos. Samal ajal on turul nõudlus uute kvaliteetsete kodude järele. See tähendab, et hästi valitud projekt võib jõuda kinnistu omandamisest ehituseni suhteliselt kiiresti.
Hepsor valmistab Riias praegu ette 290 uue kodu ehitust Starta iela ja Braila iela arendustes. Juulis sõlmis ettevõte eellepingu kinnistu ostuks, kuhu kavandatakse 48 korteriga projekti Meža ielal, ning Veidama kvartalis Ganibu Dambis 17A plaanitakse varasema stock-office’i asemel enam kui 400 kodu. Mõlema viimase projekti ehitus peaks algama 2027. aasta teises pooles.
Eestis on kapitalivajadus praegu rohkem seotud juba küpsesse faasi jõudnud projektidega. Manufaktuuri kvartalis valmib tänavu 49 korterit, millest 27 on juba müüdud, ning Peetris kavandatakse 3551 m2 Veski Keskuse rajamist. Viimase üüripinnast on juba enne ehituse algust lepingutega kaetud 97%. Lisaks on alanud ehitus ka Paevälja kvartalis, kus 2027. aasta lõpuks valmib 88 korterit.
Kasvanud ehitusmahtu toetab ka müük. Tänavu esimesel poolaastal sõlmis Hepsor 129 korteri esmamüügilepingut koguväärtusega 25,7 miljonit eurot ning müüdud kodude arv kasvas aastaga ligi 40%. Kui seni on müügimahtu piiranud valmis korterite vähene laojääk, siis rekordiline ehitusmaht tähendab, et juba lähiajal jõuab turule märksa rohkem uusi kodusid.
Investoritele tuttav
„Hepsoril on praegu ligi 10 000 investorit, kes meid usaldavad ja soovivad kasvada koos meiega. See on meie jaoks suur vastutus, aga ka väga selge märk sellest, et inimesed tahavad investeerida ettevõttesse, mille tegemistest nad hindavad ja mille loodud väärtust on võimalik oma silmaga näha,“ ütles Krass.
Hetkel kuum
Hepsorisse investeerimise võimalused avanesid huvilistele juba 2021. aastal, mil ettevõtte aktsiad võeti kauplemisele Nasdaq Balti börsi põhinimekirjas. 2025. aastal käivitati aga 20 miljoniline võlakirjaprogramm, mille esimese emissiooni baasmaht 6 miljonit eurot märgiti 1,4-kordselt üle, kui investorid esitasid korraldusi 8,5 miljoni euro väärtuses. Uus emiteeritav võlakiri on samuti osa võlakirjaprogrammist.
„Meie uus võlakiri on atraktiivne just neile, kes otsivad stabiilsemat ja tasakaalustatumat riskiprofiili, sest kaasatav kapital pole ühe projekti jaoks, vaid seotud kogu meie arendusportfelliga ning hõlmab nii elukondlikku kui ärikinnisvara, nii olemasolevaid projekte kui ka uusi investeeringuid. Muidugi aitavad ka meie kvartaalsed intressimaksed investoril oma varasid kiiremini kasvatada,“ selgitas Krass.
Hepsori võlakirju saab märkida Nasdaqi kontohaldurist pankade vahendusel. Märkijal peab olema Balti väärtpaberikonto. Juriidilise isikuna võlakirjade märkimiseks peab lisaks väärtpaberikontole olema ka kehtiv LEI-kood.
Võlakirjade avaliku pakkumise tingimused, prospekti ja lisainfot saab lugeda aadressil https://hepsor.ee/volakirjad/
Märkimine lõppeb reedel, 4. septembril kell 15.30.
Miks investeerida kinnisvarasse?
Kinnisvara peetakse sageli investori jaoks üheks paremini väärtust hoidvaks varaks. Nii Eestis kui ka Lätis on eluasemete hinnad viimase kümnendi jooksul märgatavalt kasvanud. Eestis on eluasemete hinnad alates 2010. aastast enam kui kolmekordistunud ning 2025. aastal kallinesid korterid statistikaameti andmetel keskmiselt 5%. Lätis aga on eluasemete hinnad viimase kümne aastaga kahekordistunud ning uute eluasemete hinnakasv oli 2025. aasta lõpuks 6,4%. See ei tähenda, et kinnisvara hind kasvaks igal aastal või igas piirkonnas, kuid pikema aja jooksul on nõutud asukohas kinnisvara suutnud inflatsiooni ja majandustsüklite kõrval oma väärtust kasvatada.
Kinnisvarasse investeerimiseks ei pea seejuures tingimata ostma korterit ja hakkama ise üürileandjaks. Kinnisvarast saab osa ka börsi kaudu, näiteks investeerides börsil noteeritud kinnisvaraettevõtete aktsiatesse, kinnisvarafondidesse või kinnisvaraga seotud võlakirjadesse. Selline lahendus võimaldab alustada väiksema summaga, hajutada raha mitme projekti või ettevõtte vahel ning vältida kinnisvara otsese omamisega kaasnevat haldust. Investor saab seega valida, kas otsib kinnisvarast eelkõige vara hinnatõusu, regulaarset rahavoogu või fikseeritud intressitulu.
Kohalikku kinnisvarasse paigutatud rahal on lisaks tootlusele otsene mõju majandusele. Uue kodu või äripinna rajamine tähendab tellimusi ehitajatele, arhitektidele, inseneridele, materjalitootjatele ja kümnetele teenusepakkujatele ning valminud kinnisvara loob piirkonda omakorda uusi elanikke ja ettevõtlust. Nii aitab kohalikku kinnisvarasse paigutatud raha lisaks investori tootlusele kasvatada ka piirkonna majandusaktiivsust ja luua uut väärtust ühiskonnas laiemalt.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele