Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama

Üha olulisemaks muutub vee teekonna juhtimine tervikuna – selle kogumine ja ajutine hoiustamine, immutamine, vooluhulkade reguleerimine ning puhastamine enne loodusesse suunamist. Selline lähenemine aitab ühtaegu vähendada üleujutuste riski ja parandada keskkonnaseisundit. Seega pole Tulpi sõnul eesmärk ainult liigvesi linnast võimalikult kiiresti välja juhtida, vaid teha seda nii, et keskkonnamõju oleks võimalikult väike.

Rahvusvahelises praktikas kasutatakse üha enam hajutatud sademeveelahendusi, mis ühendavad looduspõhiseid ja tehnilisi lahendusi. Selle asemel, et kogu vihmavesi juhtida tsentraalsesse torustikku, püütakse võimalikult suur osa veest kinni juba selle tekkekohas. Haljasalad, imbväljakud, viivitusmahutid, rohekatused ja muud lahendused vähendavad äravoolu ning annavad veele aega pinnasesse imbuda või kontrollitult edasi liikuda. See vähendab survet olemasolevale taristule ning aitab vältida olukordi, kus lühiajaline paduvihm halvab kogu linnaliikluse.

Esimesed äravooluveed uhuvad tänavatelt kaasa suurema osa sinna kogunenud saasteainetest ning nn esimene vool sisaldab kõige kõrgemat reostuskoormust. Kui see jõuab puhastamata loodusesse, on mõju veekeskkonnale märkimisväärne. Seetõttu pööratakse tänapäevastes sademeveesüsteemides järjest enam tähelepanu just sellele, et saasteained eemaldataks enne vee juhtimist jõgedesse, järvedesse või merre. Selleks kasutatakse erinevaid sette- ja filtreerimislahendusi. Raskemad osakesed, nagu liiv ja sete, eraldatakse gravitatsiooni abil, peenemad osakesed ning osa saasteainetest eemaldatakse spetsiaalsete filtrimaterjalide kaudu. Selline puhastus võimaldab vähendada nii hõljuvainete kui ka õlijääkide ja metalliosakeste sattumist loodusesse.

„Kõrge puhastusnõudega piirkondades, näiteks parklates, suure liikluskoormusega teedel või tööstusaladel, on filtreerimine muutunud järjest tavapärasemaks. Sellistes kohtades koguneb sademevette kõige rohkem reostust ning puhastamise mõju on ka kõige suurem,“ märgib Tulp. Just sellist terviklikku lähenemist ühendab GF Uponor Infra loodussäästlik sademevee käitlussüsteem GF Uponor Stormwise, mis koondab sademevee kogumise, viivitamise, puhastamise ja vajadusel taaskasutamise lahendused üheks tervikuks. Süsteemi eesmärk ei ole pakkuda üksikut toodet, vaid aidata projekteerijatel, omavalitsustel ja arendajatel kavandada lahendusi, mis arvestavad nii üleujutuste ennetamise kui ka keskkonnakaitsega.

Praktikas on sellised lahendused juba kasutusel mitmel pool Euroopas. Näiteks võeti Soomes Heinola linnas kasutusele uut tüüpi GF Uponor Stormwise’i sademevee filterkaevud, kus sademevesi läbib enne veekogusse juhtimist nii setitamise kui ka filtreerimise. Raskemad osakesed kogunevad kaevui põhja ning peenemad saasteained eemaldatakse filtrite abil. Koostöös GF Uponor Infraga võttis spetsiaalse sademevee eralduskambri kasutusele ka Soome Espoo linn. Lahendus eemaldab sademeveest nii settivad kui ka ujuvad tahked osakesed enne nende jõudmist maa-alustesse sademevee kinnipidamissüsteemidesse ja veekogudesse.

Linnade areng näitab selgelt, et sademevett nähakse üha enam väärtusliku ressursina, mida saab koguda ja taaskasutada näiteks haljastuse kastmiseks või tehnilistes süsteemides. Nii väheneb surve joogivee kasutamisele ning linnad muutuvad vastupidavamaks nii paduvihmade kui ka pikemate põuaperioodide ajal. Tulpi hinnangul on sademevee kvaliteedi parandamine investeering, mille mõju ulatub palju kaugemale üksikust taristuprojektist.