Eesti ettevõte peidab Itaalia jõukate vara põranda alla

“Itaalias on palju inimesi, kel on või kes ehitavad kalleid kodusid ja soovivad turvaliselt hoida sentimentaalse väärtusega asju, perekonnareliikviaid, maale või muud väärtuslikku,” räägib Peetris tegutseva ettevõtte Elevarium müügijuht Imre Vaino. “Seif kapis on väike ja kergesti leitav. Põrandaalust liftkeldrit ei pruugi aga üldse märgatagi.”

Liftkelder on antud lahendusele tegelikult võib-olla pisut eksitav nimetus. Tegu pole klassikalise maakeldriga, ehkki soovi korral võib seal muidugi ka hoidiseid säilitada. Pigem on pakutav lahendus nutikas varakamber, mis ilmub ühe nupuvajutusega ootamatust kohast.

“Sinna võib panna veinikollektsiooni või kallid konjakid, sigarid, raha, väärtpaberid, dokumendid, ehted, relvad, maalid, perekonna fotoalbumid, hinnalised kingad ja käekotid või muu vara, mida inimene peab piisavalt väärtuslikuks, et seda kodus tavalisest kapist turvalisemalt hoida,” selgitab Vaino.

Kui aga varanduse peitmise asemel tahab omanik seda hoopis külalistele paremini eksponeerida, võib põranda seest üles kerkida kaunilt valgustatud ruum, kus kaunid esemed veelgi uhkemalt säravad.

Kel liftkeldri vastu tõsisem huvi, siis on sellega kõige lihtsam arvestada juba maja projekteerimise või ehitamise ajal. Lahendusi saab luua aga ka juba olemasolevate hoonete juurde, abihoonesse, korterisse või hoopis välitingimustesse.

Süsteemi põhimõte on iseenesest lihtne – põranda alla rajatakse betoonist kessoon ehk kast, mis tavaliselt kaevatakse ja valatakse paika juba vundamendi ehitamise ajal. Selle sisse paigaldatakse tõstemehhanism ja lift. Suletuna ei pea põrand selle all olevat saladust mitte kuidagi reetma.

“Seal võib olla luuk või põrandaplaat ning sellest käiakse üle nii, et ei saada arugi, et seal midagi on. Ühel hetkel vajutad aga koodiga puldile – ka see võib olla peidetud – ning lift kerkib maa alt välja,” kirjeldab Vaino.

Kui suure lahenduse sellisel moel üldse luua saab? Selgub, et ikka päris piraka. Mõõtmed sõltuvad sellest, mida klient maa alla soovib. Lift võib olla 50 × 50 sentimeetri suurune ja mahutada mõned kastid või väärisesemed, kuid tehniliselt võib lahenduse ehitada ka nii suureks, et maa alt tõuseb välja auto.

Üks suuremaid kodudesse mõeldud variante on umbes meeter korda meeter. Sellise lahenduse puhul võib põrandast kerkida näiteks kahe meetri kõrgune baarikapp koos valgustuse, riiulite ja serveerimislauaga. Sinna saab riputada pokaalid ning laduda kallid veinid ja konjakid. Lifti tõustes süttivad LED-tuled ning peidetud panipaigast saab hetkega osa ruumi sisustusest.

“Väiksemaid lahendusi arendatakse praegu peamiselt näiteks välimööbli ja -köökide jaoks. Nendel juhtudel paigaldatakse köögitasapinna sisse umbes nõudepesumasina või ahju mõõtu lahendus, mille mehhanism ja mootor jäävad maa alla. Kapp tõuseb umbes 50–60 sentimeetrit ning sinna saab paigutada joogid, pokaalid või hoopis dokumendid ehk just see, mida omanik parasjagu soovib,“ tutvustab Vaino.

Kui palju on põneval lahendusel praktilisuse kõrval seost edevusega? “Eks muidugi võib olla, kuid kui inimene seda endale lubada saab, siis miks mitte?” sõnab Vaino.

Kui täna valmivad liftkeldrid peamiselt rätsepatööna vastavalt kliendi soovidele, soovib Elevarium lähiajal tooteid ka üha rohkem standardiseerida. Nii näiteks on üks 60 × 60 sentimeetri suurune lahendus minemas Rootsi kliendi välikööki, kus töötasapinnast tõusval kapil on selge praktiline ülesanne.

“Vajutad nuppu, kapp tõuseb üles ja pokaalid ning joogid on juba külalisteootel. Kui vihma hakkab sadama, vajutad jälle nuppu ning kõik läheb kapi sisse peitu tagasi,” ütleb Vaino.

Liftkelder pole lahendus, mis mõeldud vaid väljavalituile, vaid on kättesaadav kõikidele huvilistele. “Lihtsamasse lahendusse mahub umbes kaks veini- või õllekasti, see on ligikaudu 50 × 50 sentimeetrine ning köögi tasapinda sobiva lahenduse hind algab umbes 5000 eurost. Mõõtmetelt võiks seda võrrelda hotelli minibaariga,” selgitab Elevariumi müügijuht.

Kui ühe kliendi jaoks on liftkelder eelkõige mugav või efektne sisustuselement, siis teisele on kõige tähtsam hoopis see, et keegi teine selle asukohast ega olemasolust ei teaks.

Elevariumi üks käimasolev töö saab näiteks kaks erinevat koodi. Esimene on pere igapäevaseks kasutamiseks, millega lift tavapärasesse kõrgusesse tõuseb ning perele vajalikud asjad kätte toob.

Teise koodiga peatub lift aga umbes 30 sentimeetrit madalamal. Osa konstruktsioonist jääb põranda sisse peitu ning sinna tekib veel üks salajane tasand. Nii ei teagi teised, et seal all on veel midagi, ning peremees saab keldris hoiustada raha või muud väärtuslikku.

Vaino sõnul on kriiside taustal muutunud üha suuremaks teemaks just sularaha hoidmine. “Mõni inimene tahab lihtsalt teada, et tal on vajadusel kodus varu olemas,” ütleb ta.

Kui tavaliselt kasutatakse liftkeldrit vara pikanäpumeeste eest varjamiseks, siis maa-alune panipaik võib pakkuda kaitset ka näiteks tulekahju korral. “Kunagi ei tea, mis elamuga juhtuda võib, kuid põranda sisse peidetud fotoalbumid või maalid jäävad alles,” sõnab Vaino.

Mõnel juhul ei ole aga maa alla soov peita ainult asju. Üks kaitseliidu taustaga klient lasi teha ava suurema just seetõttu, et vajadusel ise põranda alla varjuda. Kui igapäevaselt asub seal lift, siis ohu korral saab ka inimene maa alla peituda.

Selliste lahenduste puhul muutub eriti oluliseks ohutus. Efektse disaini kõrval peab kõik olema väga täpselt läbi mõeldud, eriti laste ja lemmikloomadega kodudes: liikuv konstruktsioon ei tohi kellelgi kätt ega jalga vahele võtta. Vaino rõhutab, et juhtimisel peab kasutajal olema liftiga silmside ja ohutusreegleid tuleb rangelt järgida.

Liftkeldrite puhul käivadki turvalisus ja luksus ühte jalga. Kui ühed tahavad oma vara võimalikult hästi peita, siis teised soovivad vastupidi muuta lahenduse viisiks, kuidas põnevaid kollektsioone veelgi efektsemalt eksponeerida.

“Ka keldri sisus ei ole üht standardset lahendust, sest seda saab katta nii naha, sameti, väärispuidu, metalli või klaasiga. Fantaasia on piiritu,” ütleb Vaino.

Kuigi Elevarium on turul tegutsenud aasta, on liftkeldrite tehnoloogiat arendatud juba kuus-seitse aastat ning selle aja jooksul on valminud mitu prototüüpi.

Esimesed lahendused polnud sugugi suured luksusvarakambrid, vaid valmistati hoopis 30-sentimeetrise läbimõõduga kanalisatsioonitorudest. Trassi sisse paigaldatud maa-alusesse panipaika mahtus kuus pudelit.

Suurem lahendus valmis aga Tallinna vanalinnas tegutsevale kasiinole, kus tänaval kõndivad inimesed ei teagi, mis nende jalge all asub. Sinna rajatud keldrisse on võimalik otse tänavalt kaupa laadida ning see sealt liftiga alla sõidutada.

Elevariumi sünniloos saavad kokku mitu põnevat ettevõtluslugu. Firma eesotsas tegutsevate Kuno Kütseni ja Imre Vaino ärisõprus ulatub 2000. aastate algusesse. Toona tõid mehed Eestisse esimesi saepurubriketi presse ja pelletitehaseid ning selgitasid inimestele, miks on hea mõte briketiga kütta.

“Täna on see elementaarne. Loodan, et varsti vaadatakse ka keldreid maja ehitama asudes sama pilguga – liftkeldri loomine saab olema elementaarne,” arutleb Vaino.

Elevariumi insenertehnilise poolega tegelevad peamiselt Kuno Kütsen ja ettevõtte sakslasest partner Aike Pauls. Just Aike kontaktid viisid Elevariumi ka Itaalia partneriteni.

Teekond saapamaale on alles alanud, kuid tundub paljutõotav. Esimeste projektide seas on vana viinamarjaistanduse mõisatüüpi hoone, kuhu kavandatud liftkelder on mõeldud perekonnareliikviate ja väärisasjade hoidmiseks.

“Vana kultuuriga riikides on inimestel sageli selliseid esemeid, mille väärtust ei saa mõõta üksnes rahas. Perekonnas põlvest põlve liikunud ese või maal võib omaniku jaoks olla palju olulisem kui selle turuhind,” räägib Vaino.

Liftkeldrite tegijaid on Euroopas pisut veel, kuid Itaalia partnerid on kurtnud nii kvaliteedi kui ka vähese paindlikkuse üle. Eestiga on käed löödud, sest siin pakutakse lisaks korralikule tööle ka vastutulelikkust – kui on idee, mõeldakse sellele kiirelt lahendus ning asutakse tegutsema.

Itaalia kõrval vaatab Elevarium Saksamaa ja Rootsi poole.

Rootsi suunal aitab ettevõtet Hiiumaal asuv partner, kes valmistab betoonist välimööblit ja on sealsete klientidega töötanud juba 15 aastat. Just nemad pakkusid välja, et Rootsi turule võiksid sobida väiksemad standardsed liftid, mida saab paigaldada väliköögi töötasapinna sisse.

“Aga tõsi ta on, et Itaalia mõisa külaline võib mööda vana hoonet jalutada teadmata, et otse tema jalge all asuvad esemed, mille väärtust ei pruugi olla võimalik rahas mõõtagi,” ütleb Vaino.