Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miljarditehase teine tulemine: VKG loodab eelkäija saatusest hoiduda
Lisatud intervjuu Ahti Asmanniga
Pärast kaht aastat ettevalmistusi ja uuringuid avalikustas Viru Keemia Grupp teisipäeval hästi hoitud saladuse: tööstuskontsern tahab rajada Ida-Virumaale tselluloositehase, mis läheks maksma 800 miljoni euro ringis.
VKG (Viru Keemia Grupp) tahab Ida-Virumaale Lüganuse valda rajada biotoodete tootmiskompleksi ehk rahvakeeli tselluloositehast 800 miljoni euro eest. Pressikonverentsil esinesid VKG juht Ahti Asmann ja juhatuse aseesimees Meelis Eldermann.
Foto: Andras Kralla
VKG juht Ahti Asmann usub enda sõnul, et tselluloositehast on võimalik Eestisse rajada, ja seda just Ida-Virumaale. Teisipäeval küsimustele vastates tuli tal siiski jagada oma mõtteid, miks peaks VKG tehas õnnestuma, kui 2017. aastal sarnase ideega välja tulnud Est-For Investi tehas kadus ajalukku.
Tuuleparkide rajamine ei peaks minema üle laipade, olgu need siis linnud või kalad, aga merealade kasutamise ja kaitsmise eest seisjate kompromissi leidmiseks üksteisele samm lähemale astuda peaks olema ju võimalik. Kuidas teistes riikides merepargid kerkivad, küsib Äripäev juhtkirjas.
Tulihingeline Emajõe äärde plaanitava miljard eurot maksva tselluloositehase vastane suurtööstur Raul Kirjanen tahab ühes ameeriklastega püsti panna oma puidurafineerimistehase.
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.
Äripäeva analüüsi peale sellest, kuidas Euroopa maksumaksjate toetuste abil õitsev pelletitööstus eesotsas Graanul Investiga soodustab Eestis ja sealhulgas loodusparkides lageraieid, asusid teised puidutöösturid pelletisektorit kaitsma.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.