Ehitusfirma Maru omanikud kaklevad riigiga piltilusa maatüki pärast
"See ei ole adekvaatne!"
50 000 eurot – sellisele summale hindas riik 20 aastat pingutusi ja investeeringuid, mis ehitusfirma Maru omanikud on mahajäetud Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisse panustanud.
Elektrijaama taaselustamise plaanid läksid luhta, kui riik arvas rajatise Lahemaa pargi looduskaitsevööndisse. Samas peavad ärimehed endiselt tagama hüdroelektrijaama varemetesse sisenevate turistide turvalisuse.
Nõmmeveski juga Valgejõe kanjonis on Lahemaa rahvuspargi üks maalilisemaid kohti. Turistid ei saa märkamata jätta, et maastikku täiendavad monumentaalsed betoonvaremed – endine hüdroelektrijaam. Rohkem kui kaks aastakümmet tagasi hakati rääkima selle taastamisest ja taaskäivitamisest.
Kuid tänavu saja-aastaseks saaval tööstuspärandi alal ei käi mingit tööd. Selle põhjuseks on konflikt omaniku ja keskkonnaametnike vahel.
Inimeste eelistused looduses liikumisel on väga erinevad. Eestis on aga palju imelisi kohti, mille vahel valida, kirjutab 19. juunil Äripäeva tellijatele ilmunud Suve eri.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.