Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Odava pakkumise liimile läinud ärimees sattus hoopis maksuameti huviorbiiti, kes nõuab nüüd temalt raha. Kõigis oma hädades süüdistab ta ettevõtja Anti Viigisalu, kelle partnerite ring on kirju ja tööskeem niisama kahtlane kui järjekindel.
"Pärast hakkas ta Ukraina töölistega tegelema – nemadki said kõik tüssata, Ukraina kogukonnas hakkasid levima jutud, et selle inimesega pole mõtet töötada. Nüüd on ta ümber lülitunud Kesk-Aasia peale," rääkis Tallinna ärimees oma partnerist.
Foto: Jelena Tsenno
„Arvasin, et säästsin 15–20%, aga nüüd pean peaaegu 30% riigile maksma, käibemaksu tagastama ja veel ka tulumaksu riigile maksma, sest ta ei esitanud ühtegi deklaratsiooni,“ räägib ehitusobjektidele metalltooteid tarniva ettevõtte Tehnokeskus omanik Sergey Lysikov oma partnerist.
Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.