Segadusse aetud valitsus ei tea, mis saab meie unistatud odavast elektrist
Eesti kliimapoliitikas köeb korralikult, poolenisti Kristjan Rahule kuuluva meretuulepargiarendaja Utilitas Windi jõuline lobi oma projektile riigi toetus taha saada on närvi ajanud nii konkurendid kui ka ministeeriumi kõrged ametnikud.
Utilitase tellitud uuringu järgi tooks mereparkide arendamine 2030. aastal elektri hinna 20 euro võrra allapoole, samal ajal näitavad ministeeriumi arvutused teistsugust pilti. Fotol Utilitasest Priit Koit (vasakul), Kristjan Rahu ja Rene Tammist.
Foto: Andras Kralla
Praeguse plaani järgi on kliimaminister Kristen Michalil kavas kuulutada välja vähempakkumine, mille abil püstitataks Eestisse 2030. aastaks juurde nii palju tuuleparke, et nende toodang kataks enam kui poole Eesti elektritarbimisest. 6 teravatt-tundi, see on enam kui kaks korda rohkem, kui oli eelmisel aastal taastuvenergiat kokku.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.