Viie negatiivse lisaeelarve minister: nii, nagu praegune valitsus teeb, ei saa kärpida
Pronksiöö mässust otse majanduskriisi purjetanud Ansipi valitsuse ja Vene kriisi järeltõugetest Euroopa Liidu poole rabelenud endised ministrid meenutavad, kuidas omaaegsed ikaldused seljatati ja mida neist praeguses languses kõrva taha panna.
Eesti majanduskasv on palju sügavamal punases käinud kui see, mida hetkel Kaja Kallase valitsuse ajal näeme.
Foto: Kollaaž/Jelena Tsenno
Kõige suurema majanduskriisi on üle elanud Andrus Ansipi teine valitsus (2007–2011), mille tegutsemisaega jäi 2000ndate lõpu majandussurutis ehk masu. Veel kümme aastat varem, 1998. aastal, kollitas eeskätt meie põllumajandust ja kalandust – nii et palka maksti kohati isegi konservides – Venemaa majanduskriis, kui ametis oli Mart Siimanni valitsus.
Taasiseseisvunud Eestis on olnud 20 valitsust ja 208 ministrit. Pane end lõbusas viktoriinis proovile – kui palju sina meie ministrite kohta tead ja kui paljusid juhtumeid mäletad?
Eesti staažikaimate ministrite TOP koos nende ametist kadumise põhjustega
Eesti staažikaim minister Urmas Paet on valitud kuus korda jutti isikumandaadi jagu häältega riigikogusse, kuid Toompeal saadikutööd teinud ega seal valijate huve esindanud pole ta päevagi.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.